Parlament kiitis seaduse heaks vaatamata vasak- ja parempoolse opositsiooni ning ajakirjanike liitude vastuseisule, vahendas The Times.

Vastased väitsid, et seadus ei ole tõhus ning seda võidakse kasutada sõnavabaduse piiramiseks.

Seadus jõustub enne tuleva aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Seaduse kohaselt saavad kandidaadid kolme kuu jooksul enne hääletamise esimest vooru paluda kohtunikult erakorralist ettekirjutust selleks, et kõrvaldada nende kohta käivad võltsuudised. Kui väära sisuga uudist ei kustutata, võib selle eest määrata levitajale trahvi.

Ka sotsiaalmeediaettevõtted peavad kolme kuu vältel edastama informatsiooni nende kohta, kes reklaamivad valimistega seotud infot.

Võltsuudistena on seaduses defineeritud valed või petlikud väited, mille eesmärk on mõjutada valimiste ausust.

Macron andis korralduse sellise seaduse loomiseks, kuna lubas võidelda välisriikidest suunatud valimistesse sekkumise ning pahatahtlike valede levitamise vastu, mida kasutati tema vastu eelmise aasta presidendi- ja parlamendivalimiste ajal.

Seadus annab riiklikule ringhäälingu nõukogule (CSA) võimu sulgeda valimisperioodiks meediaväljaanded, mida omavad või mõjutavad välisriigid. Eelkõige on see suunatud RT telekanali ja Sputniku vastu, mida Macron süüdistas eelmisel aastal enda kampaania õõnestamise katses.

Valimiste eel avaldati Macroni kampaaniaarvutitest varastatud andmed. Tõese sisuga dokumentide hulka oli pandud ka võltsitud dokumente, mis pidid näitama, et Macroni kampaania finantstegevus on olnud ebaseaduslik.