Macron on varem omakorda nimetanud neid kanaleid "petlikuks propagandaks" ning praegu on tema valitsus asunud töötama välja seadust, mille abil libauudistega efektiivsemalt võidelda, vahendas AFP.

Alles käesoleva nädala esmaspäeval teatas RT peatoimetaja Margarita Simonjan, et presidendi kantselei tõrjub nende ajakirjanikke - näiteks nende prantsuskeelse kanali töötajad said ühe nädala jooksul oma akrediteeringutaotlustele kahel korral eitava vastuse.

RT kohalik haru ehk RT France alustas tegevust möödunud aasta detsembris ning Prantsuse meedia teatel olevat telekanalil ka tõsiseid raskusi kohalike ajakirjandustalentide värbamisel. Ka selle põhjuseks peab RT "poliitilist survet".

Simonjani teate kohaselt oli Élysée palees toimunud esmaspäeval pressibriifing ning RT esindajat sinna ei lastud.

"Kui ma ütlesin, et ma töötan RT heaks, öeldi mulle, et ma ei ole ajakirjanik ning et sisse saavad ainult ajakirjanikud," meenutas RT reporter, kes oli enda sõnul ka edutult oma pressikaarti näidanud.

Tõsisem löök oli aga see, et RT France ei pääsenud 10. jaanuaril Roomas ka Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide kohtumisele - ka selles olevat süüdi Prantsuse presidendi administratsioon.

"Akrediteerimistaotlus kiideti heaks, kuid kui meie võttegrupp Itaaliasse saabus, ei võtnud Élysée palee pressiteenistus enam meie kõnesid vastu," kurtis Simonjan. "Ma soovitan president Macronil Prantsuse põhiseadus uuesti tähelepanelikult üle lugeda."

Venemaa välisminister Sergei Lavrov aga kritiseeris esmaspäeval Macroni libauudiste vastast seadust ja väitis, et "libauudis" defineeritakse ühepoolselt ilma mingi diskussioonita.

Macron astus samme Vene kanalite vastu juba valimiskampaania ajal, kui Venemaad süüdistati valimistesse sekkumises ning Moskva meedia tegutses aktiivselt Macroni vastaskandidaadi Marine Le Peni huvides.

Kui Venemaa president Vladimir Putin pärast valimisi Prantsusmaad külastas, võttis Macron Vene propaganda vastu häälekalt sõna ühisel pressikonverentsil.