Eesti majanduskasv aeglustus teises kvartalis 3,6 protsendile ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teist kvartalit järjest oli ainsaks märgatavalt majanduskasvu pidurdavaks tegevusalaks energeetika.
Teist kvartalit järjest oli ainsaks märgatavalt majanduskasvu pidurdavaks tegevusalaks energeetika. Autor/allikas: statistikaamet

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6 protsenti. Viimaste kvartalite majanduskasvu taseme suhtes tähendab see aeglustumist.

Esimeses kvartalis oli aasta lõikes Eesti majanduskasv 4,5 protsenti ja 2018. aastal tervikuna 3,9 protsenti. Eesti majanduskasv on püsinud üle kolme protsendi juba kolm aastat.

Teises kvartalis oli Eesti SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4 protsenti. Võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 3,8 protsenti.

Enim panustas majanduskasvu info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas kiiremini kui eales varem. Oluliselt panustasid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus ja töötlev tööstus. Sarnaselt info ja side tegevusalale oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse panus majanduskasvu viimase 15 aasta tugevaim.

Teist kvartalit järjest oli ainsaks märgatavalt majanduskasvu pidurdavaks tegevusalaks elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Sisenõudlus kasvas aastaga 5,7 protsenti. Selle kasvu vedasid investeeringud, mis kasvasid 24,6 protsenti. Enim panustasid sellesse mittefinantsettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Märgatavalt panustasid ka kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse.

Ainsana panustas negatiivselt investeeringutesse valitsemissektor.

Eratarbimine kasvas tagasihoidlikult 1,1 protsenti.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas 2,2 protsenti. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eestvedamisel kasvas kaupade eksport 3,7 protsenti.

Teenuste eksporti tabas aga väike langus (-0,5 protsenti), seda eelkõige ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste ning reisiteenuste tagasihoidliku müügi tõttu. Kaupade ja teenuste import kasvas seevastu viis protsenti.

Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sisseveo najal kasvas kaupade import 5,8 protsenti.

Teenuste impordi kasv püsis 2,6 protsenti peal.

Netoeksport moodustas teises kvartalis 3,4 protsenti SKP-st.

Nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid püsisid teises kvartalis eelmise kvartali tasemel. Sellest tulenevalt kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3,8 protsenti ja tootlikkus töötatud tunni kohta 3,9 protsenti. Palgakasvu survel kasvas tööjõu ühikukulu aga 7,3 protsenti.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: