Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp sõnas, et mitmed näitajad viitavad majanduse laiapõhjalisele tugevnemisele.

"SKP kiirhinnangu põhjal majanduskasv kolmandas kvartalis veidi kiirenes, seda nii aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga võrreldes," tõdes Müürsepp.

Võrreldes selle aasta teise kvartaliga kasvas kolmandas kvartalis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6 protsenti.

Ametlikud andmed SKP 2026. aasta kolmanda kvartali kohta avaldab statistikaamet 30. novembril.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et 2,2 protsenti on umbes samas suurusjärgus käesoleva aasta esimese ja teise kvartaliga, mil SKP kasvas vastavalt 2,9 protsenti ja 1,8 protsenti. SKP kiirhinnang ei avalda kasvu täpsemaid allikaid, ent ilmselt panustas sellesse nii eksport kui ka sisetarbimine.

"Nõudluse kasv meie peamistel sihtturgudel on parandanud ennekõike kaupade väljavedu, mis on pikalt olnud madalseisus. Sellel aastal on selgelt kosunud ka majapidamiste tarbimine, mida on soosinud ligi kuue protsendi suurune palgakasv ja viimaste aegade madalaim inflatsioon. Teisalt on tõusvad energiahinnad nüüd inflatsiooni taas kiirendamas, mis hakkab tarbimise kasvu aeglustama. Siiani on tagasihoidlikuks jäänud investeeringud, kuid ettevõtete laenamisaktiivsuse kasv viitab sellele, et järgnevad kvartalid võivad selles vallas tuua paremaid tulemusi."

Nestor lisas, et senised prognoosid on 2027. aastaks ennustanud majanduskasvu edasist kiirenemist, ent kõrgem inflatsioon ja intressimäärade tõus võivad neid ennustusi kärpida. Teisalt on seis Eesti majanduses viimaste aastatega võrreldes kindlasti kõige parem ja mõõdukas majanduskasv jätkub ka järgmisel aastal.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla märkis, et majanduskasvu ootus selleks aastaks on jätkuvalt kaks protsenti ja on lootus, et tegelik number võib sellest mõne komakoha võrra suurem tulla.

"SKP kiirhinnang on aga praegusel muutuste rohkel ajal vähem informatiivne kui stabiilsel perioodil. Energia hinna kasv ning sellega kaasnevad transpordi, tootmise ja küttekulude kasvud on igal uuel tõusukorral uue mõjuga, sest ühel korral kasutatakse reserve, teiseks korraks on varutud kütust, kolmandaks aga muudetud sisendite struktuuri ning ka poliitika osas pole otsused igal korral samad."

Lisaks on Uusküla sõnul Eestis hüppeliselt tõusnud plaan kulutada kaitsekulutusteks.

"Kuid neid summasid on keeruline kulutada, sest pole osta seda mis vaja ehk ei ole teada, kui suures ulatuses kulutusi suudetakse teha. Samuti on keeruline kulutada neid summasid Eestis, kuigi see oleks hädavajalik erinevatel põhjustel. Kahjuks praegu pigem paistab, et Eestisse seda raha ei jäeta ja meie praegust kasvu ja tulevast kasvupotentsiaali sellega ei kasvatata. Ja omakorda veel on sageli selliseid tehinguid suurte, mõjutades märkimisväärselt kvartalinäitajaid."