Suure osa majanduskasvust andsid teises kvartalis info ja side valdkond ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkond. Kui aga need tegevusalad kõrvale jätta, on näha, et majanduskasvu hoog on märkimisväärselt aeglustunud. Kiire kasvuga valdkondi kõrvale jättes olnuks majanduskasv vaid kaks protsenti.

Teise kvartali majanduskasv oli küll keskpanga värskeima prognoosiga kooskõlas, kuid kuna väliskeskkond on vahepeal nõrgenenud, oleks võinud oodata majanduskasvu järsemat aeglustumist.

Majanduskasvu aeglustumisel on kolm suuremat põhjust.

Esiteks on nõrgenenud väliskeskkond: Euroopa tööstusettevõtete lähikuude ootused on varasemast kesisemad. Kui aasta esimestel kuudel kasvas Eesti töötleva tööstuse toodang Euroopa majandususalduse halvenemisest hoolimata väga hästi, siis juunis vähenes töötleva tööstuse toodang kuises võrdluses järsult.

Teiseks pidurdavad majanduskasvu põlevkivisektori probleemid, eeskätt konkurentsivõime vähenemine Euroopa keskkonnapoliitika tõttu.

Kolmandaks on märke ka sisenõudluse nõrgenemisest. Eratarbimine kasvas teises kvartalis vaid 1,1 protsenti ja ehitussektor on sel aastal kasvanud palju kiduramalt kui eelmisel.

Hoolimata majanduskasvu aeglustumisest on majanduses siiski head ajad: töötuse määr on madal, palgakasv on kiire ja ettevõtjad tunnetavad jätkuvalt tööjõupuudust olulise probleemina.

Eamets: suuremad tagasilöögid ei jää tulemata

Majandusteadlane Raul Eamets nimetab kummastavaks, et eratarbimine on hoogsa palgatõusu tingimustes pidurdunud.

"Kui vaadata palgatõusu, võiks sellega kaasas käia ka suhteliselt soliidne tarbimise tõus, aga eks inimesed ole arukad ja jälgivad uudiseid: kui igalt poolt tuleb juttu sellest, et maailmamajandus jaheneb ja varem või hiljem tabab meid kriis, muudab see ettevaatlikuks, inimesed ei ole enam nii optimistlikud, suuremaid kulutusi lükatakse edasi," kommenteeris Eamets.

Eamets prognoosib Eesti majandusele suuremaid tagasilööke mitte veel järgmisel aastal, vaid pigem kahe-kolme aasta möödumisel.

"Kindlasti mingi tagasilöök tuleb," on Eamets kindel.

Helme: eelarve defitsiit on väiksem, kui arvasime

Rahandusminister Martin Helme ütles, et oluline on tänane uudis, millega korrigeeriti varasemate perioodide majanduskasvu andmeid positiivsemas suunas.

"Täna avaldatud majanduskasvu numbrid annavad kinnitust, et võrreldes kevadise prognoosiga suurt muudatust me ei oota. Küll aga mõjutavad korrigeeritud numbrid seda, et SKP lõhe potentsiaaliga on väiksem. See aga mõjutab strukturaalset tasakaalu, mis omakorda tähendab seda, et eelarve strukturaalne miinus peaks ka olema väiksem," rääkis minister

Helme märkis, et kuna numbrid on nii värsked, siis analüütikud pole jõudnud läbi arvutada, kui palju tegelikult strukturaalne miinus on väiksem.

"Eelinfo mõttes on see meie jaoks positiivne uudis, et eelarve mõttes puuduoleva raha hulk peaks olema väiksem, kui kevadel tundus," ütles Helme.