Leedulased tarbivad rohkem, kuigi teenivad vähem kui eestlased
Eurostati iga-aastase ülevaate järgi saavad leedukad endale majanduslikult rohkem lubada kui eestlased või lätlased. Leedulaste reaalne tarbimine on elaniku kohta oluliselt suurem ning leedukad tarbivad ka rohkem või parema kvaliteediga kaupu või teenuseid.
"See on üllatav, kuna nii palgad kui pensionid on Eestis suuremad ja seda ka Eesti kõrgemat hinnataset arvestades," teatas Swedbank Eurostati statistikat kommenteerides. "Näiteks keskmine netopalk oli eelmisel aastal Eestis Leedust poole suurem, aga keskmine hinnatase vaid veerandi võrra kõrgem."
Keskmine reaalne netosissetulek oli Eestis eelmisel aastal Leedust 18 protsenti kõrgem, reaalne tarbimine aga Eurostati hinnangul 17 protsenti madalam. Samal ajal vaesus ja tööpuudus on Leedus Eestist suuremad ja jaemüük elaniku kohta väiksem, seda ka Eesti kõrgemat hinnataset arvestades.
Kas leedukad tõesti söövad rohkem?
Tarbimise mahtude erinevus Eesti ja Leedu vahel tuleneb Eurostati andmetel neljast kaubast või teenusest: toit, eluase, mootorikütus ja tervishoid. Näiteks toitu tarbisid leedulased ühe elaniku kohta eelmisel aastal Eurostati järgi kolmandiku võrra rohkem kui eestlased.
Liha tarbisid Leedu inimesed 40 protsenti rohkem ja kala suisa kaks korda rohkem kui Eestis.
Eluase oli Leedus Eurostati andmetel viiendiku võrra parem kui Eestis, kas siis suurem või kõrgema kvaliteediga. Teised andmed seda ei kinnita.
"Leedus on kolm korda rohkem neid, kes ei saa endale üle päeva liha või kala või nende aseainet lubada. Keskmine eluase on Leedus väiksem. Leedus on ka rohkem neid, kellel ei ole kodus pesemisvõimalust. Leedu väiksemat ostujõudu peegeldab ka kinnisvara oluliselt madalam hind," loetles Swedbank.
Varimajandus muudab statistika kogumise keeruliseks
Leedus on varimajandus suurem ja seetõttu on inimeste sissetulekuid ja tarbimise mahtu raskem hinnata.
"Suurema emigratsiooni tõttu on välismaal teenitud palgatulu Leedus suurem kui Eestis. Osa välismaal teenitud tulust kulutatakse ilmselt kodumaal," hindas pank. "Kuna Leedus on keskmine hinnatase madalam ning transiidivood suuremad, siis võivad tarbimist kergitada ka välismaalaste ostud. Seda on näha mootorikütuste jaemüügi puhul, mis on Leedus elaniku kohta oluliselt suurem kui Eestis või Lätis."
Ka eestlaste pensionivara on leedulastest suurem. Pensioniks säästmine vähendab aga jooksvat tarbimist. Samas hoiuste maht on Leedus Eestiga võrreldaval tasemel.
