Välisnõudluse nõrgenemine on Eesti majanduse seisukohast oluline, sest meie töötleva tööstuse toodangust eksporditakse umbes 70 protsenti. Ka euroalal on töötleva tööstuse olukord oluliselt halvenenud - enam kui poole sellest moodustab autotööstus.

Teenustesektoril läheb veel rahuldavalt, kuid tööstussektori langus hakkab varem või hiljem mõjutama ka teenustesektorit ja selle kasvu alla tõmbama.

Maailma viis suurimat ekspordiriiki (Hiina, Lõuna-Korea, Jaapan, Saksamaa, USA) ja impordiriiki (Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina, USA) moodustavad maailmakaubanduses ligi 40 protsenti. Seetõttu avaldab USA ja Hiina kaubandustüli mõju kogu maailma kaubanduse näitajatele, ehkki nende koguosakaal maailma kaubandusekspordis on 3,4 protsenti. Intressimäärade tõstmine on USA dollari tugevamaks teinud, samal ajal on Hiina oma jüaani kunstlikult nõrgendanud, et ergutada eksporti ja piirata importi, mh USA-st.

Euroala majanduskasv aeglustub sel aastal 1,1 protsendini ja järgmise aasta majanduskasv tuleb ilmselt veelgi nõrgem. Keskpangad üritavad majanduskasvu ergutada, sest inflatsioonil on raskusi kahe protsendi lähedale jõudmisega. Selle saavutamine lähiajal ei ole ka väga tõenäoline, püsides viimastel aastatel ühe protsendi kandis.

Euroopa Keskpank baasintressimäära lähiajal tõstma ilmselt ei hakka, ka Euribor on viimastel kuudel langenud viimaste aastate kõige madalamale tasemele.

Töötleva tööstuse väljavaated on halvenenud

Maailma kaubandusmahu senise kasvu järsk aeglustumine mõjutab nii euroala kui ka Eesti ekspordivõimalusi. Juunis langeski Eesti eksport kümme protsenti. Selle taga on suuresti nende samade viie suurema ekspordiriigi olukorra mõju.

Ka Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on kas aeglustunud või läinud langusesse. Selle tulemusel on Eesti töötleva tööstuse ja ekspordi kasvu väljavaated oluliselt halvenenud, ehkki esimese kvartali SKP oli Eestis väga tugev. Seni on töötleva tööstuse olukord tänavu isegi paranenud, samuti jaekaubanduse müügimahud püsivhindades. Langusesse on aga läinud ehituse mahud, ent see on languses võrreldes möödunud aasta väga suure kasvu pealt.

Ekspordikasv aeglustub prognoosi järgi nii tänavu kui ka järgmisel aastal. Sisenõudlus jääb Eesti majanduskasvu aga veel mõnda aega tugevalt toetama.

Tööjõuturg jahtub, palgasurve annab järele

Aprilli prognoos tänavuseks majanduskasvuks oli kolm protsenti. Nüüd prognoosib Swedbank aastaseks majanduskasvuks 3,3 protsenti. Järgmise aasta majanduskasv aga ilmselt aeglustub, nii et kasvuks jääb 2,3 protsenti. Põhjuseks välisturgude prognoositust kiirem nõrgenemine. Arvestades nõrka väliskeskkonda, on see aga panga hinnangul veel päris hea tulemus. Lätis-Leedus aeglustub majanduskasv prognoosi järgi kahe protsendini.

Majanduse jahenemine on jõudnud ka Eesti tööturule. Tööstusettevõtjad ei plaani lähemate kuude jooksul enam uusi töötajaid juurde palgata. Ka muudes sektorites hõive enam ei endises mahus ei kasva.

Palgakasv peaks tänavu jääma kaheksa protsendi juurde, järgmiseks aastaks aeglustub brutopalk 6,5 ja ülejärgmisel 5,5 protsendini.

Veidrad käärid Leeduga

Eurostat koostab igal aastal analüüsi eurooplaste tarbimisest. Swedbank on hoidnud silma peal Eesti ja Leedu tarbimise võrdlusel. Tänavusest uuringust selgub, et Leedu elanikud tarbivad rohkem kui Eesti elanikud, ehkki Eesti sissetulekud on suuremad kui nii Lätis kui ka Leedus.

Kuigi Eestis on sissetulekud 18 protsenti suuremad kui Leedus, on meie elanike tarbimine Leedust 18 protsenti väiksem, seega on vahe Leeduga lausa 36 protsenti (kõik näitajad hinnatasemega korrigeeritud).

Leedukad kulutavad toidule 32 protsenti, eluasemele 21 protsenti ja transpordile (peamiselt kütusele) 52 protsenti enam. See võib tähendada nii seda, et leedukad ostavad rohkem, kui ka seda, et nad tarbivad kvaliteetsemat kaupa, mis maksab rohkem. Näiteks liha ja kala tarbivad leedukad eestlastest lausa 60 protsenti rohkem.

Suurt vahet võib selgitada see, et Leedus on varimajanduse osakaal suurem kui Eestis. Kuivõrd eelarveuuringuks kogub inimestelt nende ütluste põhjal andmeid Leedu statistikaamet, siis selle töötajad pakuvad, et leedukad varjavad nii oma tegelikke sissetulekuid kui ka tarbimist, andes uuringusse valeandmeid. Igatahes on tarbimise vahe Eesti ja Leedu vahel statistika põhjal aasta-aastalt kärisenud.