Fotod ja video: kaks isejuhtivat bussi jõudsid Tallinna ({{commentsTotal}})

Tallinnasse jõudsid reedel kaks isejuhtivat mikrobussi, mis hakkavad augusti lõpuni teenindama tasuta kõiki soovijaid Kultuurikatla ja Viru väljaku vahel.

Kahe Easymile bussi pooleteiseks kuuks Tallinna toomine läks maksma suurusjärgus 100 000 eurot, millest kaks kolmandikku kattis erasektor, ütles Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise digilahenduste nõunik Valdek Laur.

Kuivõrd bussid hakkavad liiklema ehitamisel oleval trammiteel, siis peale augustit need enam sõita ei saa, rääkis Laur, kuid ta on läbirääkimistes sõiduki omanikuga, et neid veel septembrini Tallinnas hoida. Seda siis Lauri sõnul lihtsalt liikumatute eksponaatidena.

Bussid hakkavad reisijaid teenindama alles mõne nädala pärast, sest neil tuleb läbida maanteeameti kontrollid. Isejuhtiva väikebussiga saavad Tallinna südalinnas Viru ringist Kultuurikatlani sõita kõik huvilised, bussi mahub korraga kuni kaheksa reisijat, selgub pressiteatest.

Igas bussis on ka autojuhtimise õigusega inimene, kes vastutab sõiduki eest ja on seaduse mõttes selle juht. Eesistumine nimetab neid esitlejateks, kes tutvustavad bussi.

Isejuhtivad bussid tõi Prantsusmaalt kohale transpordiettevõte DSV ning busse hakkab opereerima mehitamata roomiksõidukite arendaja Milrem, mis koolitab busside esitlejaid ja tagab sõidukite tehnilise korrashoiu. Lisaks rahastavad projekti Guardtime, Tallink, Microsoft Eesti ja Tallinna linn.

"Projekti laiem idee on läbi käia isejuhtivate sõidukite linna toomisega kaasnev protsess alustades lubadest ja tootjate nõudmistest ning lõpetades inimeste vastuvõtu ja uue tehnoloogia tutvustamisega laiemale avalikkusele," sõnas Laur.

Tegemist on katsetusega isejuhtimistehnoloogia kasutuselevõtmiseks

Isejuhtimistehnoloogia kasutuselevõtt saab isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juhi Pirko Konsa sõnul olema järk-järguline ja praegu teeb Eesti alles esimesi samme. "Isejuhtimistehnoloogia potentsiaal on väga suur. Isejuhtivaid väikebusse saaks näiteks edukalt kasutada hajaasustusega piirkondades, et aidata liikumisvaegusega inimesi," rääkis Konsa.

"90 protsenti liiklusõnnetustest põhjustab inimlik eksimus. Isejuhtimistehnoloogia on kindlasti üheks võtmetähtsusega lahenduseks liiklusohutuse tõstmisel," lisas Konsa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Johann Peetre märkis, et Eesti püüab kaasa aidata transpordi digitaliseerimisele ja uute, nutikamate transpordilahenduste kasutuselevõtule.

"Easymile isejuhtiv buss on esimene nähtav samm tulevikulahenduste suunas ning loodetavasti lisanduvad sellele ka teised isejuhtivad sõidukid nii teiste busside, isiklike sõiduautode ja taksodena nii linnas kui ka maal. Tahame, et Eesti oleks isejuhtivate sõidukite tehnoloogia varane omaksvõtja," sõnas Peetre.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib lähiaastatel kasvatada nii Eesti riigi, ülikoolide kui ka ettevõtete kompetentsi isejuhtiva tehnoloogia valdkonnas, et olla valmis tehnoloogia laiemaks kasutuselevõtuks. Selleks soovitakse testida erinevate isejuhtivate sõidukite tootjate tehnoloogiat ja saada selgeks nende võimalused ja piirangud.

Alates selle aasta märtsist on Eesti teedel lubatud isejuhtivate autode testimine. Seda tingimusel, et autole on määratud isik, kes saab vajadusel kontrolli sõiduki üle endale võtta. Testimisõigus avalikel Eesti teedel kehtib isejuhtivatele sõidukitele, mida Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu klassifikatsiooni järgi liigitatakse tasemele SAE 2 või SAE 3.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema