Regionaal- ja põllumajandusministeerium kuulutas hiljuti välja hanke, millega soovitakse osta kuni kümme elektribussi ja kuni 30 gaasibussi. Tegu on raamlepinguga, mis tähendab, et kõigepealt ostetakse viis elektribussi ja üheksa gaasibussi.

Bussid ostetakse CO2 kvoodi müügist saadud rahaga ning need antakse bussiettevõtetele avalikel maakonnaliinidel kasutamiseks.

Ministeeriumi hange on tekitanud küsimusi bussiettevõtjates, kes ei saa aru, miks on riigil vaja oma bussiparki.

Bussiettevõtte Sebe ja autoettevõtjate liidu juhatuse liige Mart Raamat nimetas ministeeriumi hanget jaburaks.

"Riikliku autobussipargi aeg võiks olla juba möödunud, jääda Nõukogude aega. Seni on väga efektiivselt töötanud lahendus, kus on hange avaliku liiniveo teostamiseks ja vedaja ise leiab endale bussid," lausus ta.

Raamatu sõnul töötab bussiturg avalike vedude lepingutega väga hästi, kõik bussifirmad on tugevad ning hästi kapitaliseeritud. Kui riik hakkab aga jagama busse, võivad taas tõsta pead firmad, kel endal puudub võimekus ja tahe nende busside eest korralikult hoolitseda ning see seab ohtu reisijad.

Näide on lähiminevikust olemas, kui riik ostis CO2 kvootide müügist saadud raha eest bussid ja andis need vedajatele: aastal 2011 hankis toonane maanteeamet Ivecolt 110 bussi ning andis neist 100 maakonnaliinidel kasutamiseks ning kümme Tallinna linnale. 

"Paar vedajat, kes need (bussid) endale said, neid ei remontinud, sest see ju maksab ja kui see sinu oma pole, siis pole see ju ka sinu asi seda remontida. Uudistes oli toona, et bussid põlevad maanteel. Ja kui nüüd annad gaasi- ja elektribussid saamatutele, siis on ju risk reisijatele veel suurem. Ja gaasi- ja elektribussid on väga kallid, need on umbes poole kallimad kui diiselbussid. See on väga riskantne ja jabur otsus ja risk on suur ka reisijatele," lausus Raamat.

"Ma arvan, et see peaks olema äratuskellaks, et võib-olla ei peaks ikkagi riigibusse andma kõikidele kasutada, nii nagu jumal juhatab," lisas ta.

Ministeerium: riigi bussid aitavad vähendada liinikilomeetri hinda

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumist vastati Raamatu kriitikale, et riigi eesmärk ei ole sugugi hakata ise bussiettevõtjaks ega luua eraldiseisvat riiklikku bussiparki.

"Bussid soetatakse selleks, et toetada keskkonnasõbralikuma ühistranspordi kasutuselevõttu ning vähendada avaliku liiniveo kuludes sõidukite soetamisega seotud kulusid," ütles ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas.

See peaks kaasa aitama sellele, et liinikilomeetri hind on väiksem ning riigi raha saaks kasutada näiteks bussigraafikute tihendamiseks.

Ministeeriumi mõttekäik selle taga on järgmine: kui tavapäraselt hangivad vedajad enne uute veolepingute algust vajalikud bussid ise ning nende soetamisega seotud kulu sisaldub hiljem liinikilomeetri hinnas, mis tähendab, et riik maksab busside soetamise kaudselt kinni teenuse eest tasudes, siis nüüd katab riik osa sõidukite soetuskulust.

"Vedajad, kellele need bussid avaliku liiniveo hankes kasutada antakse, ei arvesta nende sõidukite soetuskulu oma veoteenuse maksumusse. See aitab vähendada liinikilomeetri hinda ning võimaldab ühistransporditoetust suunata rohkem teenuse enda arendamisse, näiteks ühenduste sageduse parandamisse," lausus Ruubas.

Raamat ministeeriumi arusaamaga ei nõustu ning nimetab seda lihtsalt raha ühest taskust teise panemiseks, mis kokkuvõttes läheb maksumaksjale kallimaks.

"See on läbitud etapp nii Nõukogude ajal kui ka hiljem ja jääb arusaamatuks, et miks tegeldakse näitlikult ühistranspordi dotatsiooni summa madalamaks viimisega. Kõigi eelduste kohaselt läheb see tegelikult maksumaksjale kõik kallimaks," lausus ta.

Raamat: ettevõtetel on keskkonnasõbralikumad bussid juba olemas

See väide, et riik ostab nüüd keskkonnasõbralikumaid busse, mistõttu saab kasutada rohkem biometaani ja elektrit, ei ole samuti veenev, nentis Raamat.

"Reaalsus on see, et üheksa kümnest (eraettevõtete) bussist, mis ükskõik, mis lepingut teenindama hakkavad, on täna juba täielikult süsinikuneutraalsed. Tehnoloogiliselt ei ole mõistlik enam diiselbusse osta, kui gaasi- ja elektribussid on ka finantsiliselt vedajatele mõistlikumad. (Ministeerium) tegeleb mingi peegli ja suitsu mänguga – riik ei lahenda sellega mitte ühtegi muud probleemi kui seda, et nad ei oska kliimarahadega midagi peale hakata," lausus ta.

Raamatu sõnul on transpordifirmad ministeeriumiga suheldes rääkinud, et ei ole mõistlik tegelda, nagu Raamat ütles, naljategevustega. "Oleme seda teemat tõstatanud, et meie hinnangul see ei ole õige, aga ministeerium, nagu ma saan aru, läheb selle plaaniga arusaamatutel põhjustel edasi," ütles ta.

Kui palju bussid riigile maksma lähevad, selgub hanke käigus. See, kas kasutatakse õigust osta kõik bussid välja, sõltub mitmest asjaolust, ütles Ruubas.

"Otsuse tegemisel arvestatakse eelkõige olemasolevaid rahalisi võimalusi, hanke tulemusi, busside tarneaegu ning avaliku liiniveo lepingute lõpptähtaegu," lausus ta.