Isejuhtivad bussid on ohtlikest olukordadest seni õnnelikult pääsenud ({{commentsTotal}})

Pealtnägijad on olnud tunnistajaks mitmele potentsiaalselt ohtlikule olukorrale, millesse isejuhtiv buss Tallinnas on sattunud. Ühtki politsei sekkumist vajavat intsidenti siiski esimese kolme sõidupäevaga toimunud ei ole.

Isejuhtiv buss on tekitanud linlastes palju elevust, ent muuhulgas on pealtnägijatele torganud silma ka mitmed potentsiaalselt ohtlikud olukorrad, mis küll õnneks realiseerunud ei ole.

Nii näiteks kirjeldas üks pealtnägija esmaspäeva pärastlõunal olukorda, kus isesõitev buss ei andnud Mere puiesteel ristmikku ületades teed vilkuritega sõitvale politseiautole, ehkki liiklusseadus kohustab sellises olukorras teed andma.

Nagu näha ka fotodelt, oli ERR-i fotograaf aga tunnistajaks olukorrale, kus buss eiras jalakäijatele fooris põlenud rohelist tuld ning sõitis ikkagi üle sebra, pannes turistid ahhetama, et roheline tuli ju.

Mere puiestee ristmik on ainus koht, kus isejuhtiv buss "päris" liiklusega kokku puutub, muu trajektoor kulgeb bussidel mööda trammiteed, mis praegu kasutusel ei ole. Seega üldiselt on bussiliiklus ohutu, ent tähelepanu ja vajadusel ka sekkumist tuleks rakendada just ristmikul, et vältida kokkupõrget näiteks operatiivsõiduki või jalakäijaga.

Reisisaatja peaks sekkuma

Potentsiaalselt ohtlike olukordade teke on aga kummaline, sest igal bussil on kaasas ka vastava instruktaaži saanud inimesest reisisaatja, kes vajadusel peaks bussijuhtimisse käsitsi sekkuma.

"Kõik peab ära tegema tehisintellekt, aga igaks juhuks on bussis olemas inimene, nö reisisaatja, kellel on olemas nupp ja kes paneb selle bussi sealt nupust siis seisma," kirjeldab isejuhtiva bussi ohutuse eest vastutava Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. "Tehisintellekt on üles ehitatud nii, et kui tal on mingigi kahtlus, siis ta jääb seisma, nii et kui keegi talle ette astub, jääb ta igal juhul seisma."

Ise buss vilkuritega operatiivsõidukile teed anda ei oskaks, sest tal on ju lubav foorituli. Selleks ongi bussi peal inimene. Miks buss sellest hoolimata vilkuritega operatiivsõidukile teed ei andnud, peab Rüütelmaa sõnul küsima juba bussijuhilt endalt. Küll peab ta võimalikuks, et bussi abijuht hindas äkkpidurdamise ohtlikuks, ehkki buss liigub vaid kiirusel 20 km/h. Võimekus oleks sõita ka 50-60 km/h, ent testperioodil kiirust ei tõsteta.

Ka olukorras, kus jalakäijatel on roheline tuli ja buss mingil põhjusel ei peatu, peaks reageerima reisisaatja, kes tegutseb ka giidina, tutvustades reisijatele iselaadset bussi.

"Praeguseks hetkeks ühtki märkimisväärset intsidenti pole olnud. Inimsed, kes on sõitnud, on olnud väga rahul. Ainult ütlevad küll, et see võiks kiiremini sõita," ütleb Rüütelmaa.

Nagu esimesed autod liikluses

Ka politseist kinnitati ERR-ile, et nende teada isejuhtivate bussidega ühtki politsei sekkumist vajavat vahejuhtumit olnud ei ole ning alarmsõiduki juhid peavad igal juhul ettevaatlikud olema.

"Alarmsõitu sooritavad patrullid peavad alati teiste liiklejatega arvestama ning olema valmis ootamatusteks. Alarmsõidukijuhi on alati kohustus tagada teiste liiklejate ohutus," ütleb PPA pressiesindaja Seiko Kuik. "Tallinna kesklinnas sõitvad politseinikud teavad, et eesistumise ajal katsetakse uut tüüpi sõiduvahendit."

Kuik möönab, et eks isejuhtivad sõidukid on veel kõikide liiklejate jaoks harjumatud. "Arvatavasti oli aastaid tagasi sarnane olukord ka esimeste autodega," lisab ta.

Tallinn ongi esimene linn, kus isejuhtiv buss ka tavaliiklusega kohtub. Ehkki buss hakkas sõitma laupäevast, käis sõiduki "õpetamine" pikalt - Prantsusmaalt sõitis spetsiaalselt kohale inimene, kes helkurvestiga bussi kõrval käis ja temaga marsruuti harjutas.

Augusti lõpus saab testperiood läbi ja bussid viiakse Prantsusmaale tagasi. Siis tehakse kokkuvõtted ka kogemustest ja olukordadest, ütleb Rüütelmaa. Nendest kokkuvõtetest selgub, kas katsetused jätkuvad ka kunagi edaspidi mõnel teisel lõigul. Tänavu isejuhtivad bussid rohkem katsetusi ei tee - Mere puiesteel enam ei saa, sest septembrist hakkab taas sõitma tramm, samuti ei ole Prantsuse bussid valmis kohtuma Eesti lume ja jääga, ehkki Rüütelmaa kinnitusel võib tulevikus tulla kõne alla ka busside lamellrehvidega varustamine.

Toimetaja: Merilin Pärli



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: