Anna-Kaisa Oidermaa: panustaks vaimsesse tervisesse 2 protsenti SKTst ({{commentsTotal}})

Anna-Kaisa Oidermaa.
Anna-Kaisa Oidermaa. Autor/allikas: Tanel Valdna/ERR

Oktoober oli vaimse tervise kuu, mis keskendus seekord vaimsele tervisele töökohal. Vaimset tervist vaadeldakse reeglina „pehme“ teemana. Räägitakse sallivamast, nutikamast ja hoolivamast ühiskonnast, võitlemisest häbimärgistamise ja vähese teadlikkuse vastu. Sel aastal oleks põhjust juttu teha ka sellest, et tegemist on osaga elust, mis mõjutab tugevalt majandust tervikuna.

OECD hinnangul kaob vaimse tervise rikete tõttu nii otseste kui kaudsete kuludena kuni 4 protsenti SKTst. Eestis oli see kahjusumma möödunud aastal ligikaudu 800 miljonit eurot.

Mis oleks, kui püüaks selles vallas midagi ära teha – panustaks näiteks vaimse tervise alalhoidmisse riigikaitse kombel 2 protsenti SKTst?

Mainekas ajakirjas The Lancet möödunud aastal avaldatud uurimus annab alust vaadelda vaimset tervist kui majandusliku kasvu allikat. Uurimuses leitakse, et kui pakkuda adekvaatset ravi pooltele praegu ravita depressiooni ja ärevushäiretega inimestest, võib selle arvelt raha tagasi võita ligikaudu neljakordselt. Seda nii tööhõive suurenemise, töötõhususe lisandumise kui ka vähenenud tervisekulude arvelt.

Juurde võib saada lausa ühe tööpäeva kuus iga tööealise inimese kohta. Kaudselt tuleb lisavõit paranenud töö- ja peresuhete arvelt. Mainitakse ära ka tõenduspõhise ravi osakaalu kasvatamise kasud võrreldes Eestiski üpris levinud esoteeriliste või nn vaimsete tervendajate poole pöördumisega.

Meie riigis on hinnanguliselt 45 000 inimest, kes depressiooni osas abi ei ole saanud. Isegi kui ainult need inimesed saaksid kohast abi, astuksime juba sammukese 2 protsendile lähemale küll.

Ei ole tervist ilma vaimse terviseta

Euroopa Liidu uuringutest selgub, et vaimse tervise kuludest moodustavad meditsiini- ja sotsiaalsüsteemi kulud pelgalt kuuendiku, ülejäänud kahjum tuleb kanda ettevõtetel ning inimestel endil. Väga suur osa kuludest on peidus ning seetõttu ei ole selgelt näha ka võimalik kasu, mida saaksime vaimse tervise teravdatud tähelepanu alla võtmisest.

Aastaks 2030 prognoositakse vaimse tervise probleemidega kaasneva majanduslik kahju kasvu suuremaks kui näiteks vähi või diabeediga kaasnevat kahju. Teada on, et ravimata vaimse tervise häired teevad ka füüsilise tervise probleemid sagedasemaks ja nende ravi kallimaks.

Füüsilise ja vaimse tervise seoseid on põhjalikult uuritud seoses psühholoogiliste traumadega lapseeas. Trauma võib olla füüsiline või vaimne väärkohtlemine, kuid ka hooletusse jätmine.

Trauma mõjud on pikaajalised ja majanduslikus mõttes kallid. Lisaks vaimsetele probleemidele on leitud näiteks südamehaiguste, vähkkasvajate, kopsu- ja maksahaiguste, rasvumise ning kindlasti ka sõltuvushäirete suurenenud riski. Sellega kaasnevad omakorda madalam haridustase ning häired sotsiaalses toimetulekus. USAs läbi viidud ACE uuringus leiti, et lapseea traumad lähevad aastas maksma 124 miljardit dollarit.

Vaimsesse tervisesse tasub investeerida

Võttes kokku paljude vaimse tervise ja majanduse seoseid kirjeldavate uurimuste tulemused võib öelda, et kergete ja mõõdukate vaimse tervise häirete ravis ei ole esikohal moraalne argument, vaid majanduslik.

Tervis võib ju olla selline, et elada saab enam-vähem tavalist elu, kuid see ei ole elu, millega saab rahul olla või seisund, milles saaks panustada optimaalselt kõigisse olulistesse eluvaldkondadesse. Kui saad enam-vähem hakkama näiteks tööga, siis ei suuda enam anda energiat pereellu. Kui saad perega ja suhetega hakkama, on jällegi raskusi enese eest hoolitsemise või uue õppimisega. Pealtnäha ei pruugi palju välja paista, kuid on raske, raskem kui olema peaks.

Elu jooksul on vaimse tervise häireid 25-40 protsendil inimestest. Kas saame tõesti endale lubada, et nii suur osa elanikkonnast ja maksumaksjatest kannab endal lisaraskust, mida on võimalik kergendada? Ilmselt ei saa me seada eesmärgiks, et kõigi vaimne tervis oleks igal ajahetkel 100protsendiline, kuid kindlasti saame rohkem teha selleks, et oluliselt suurema hulga inimeste tervis oleks piisavalt hea.

Järjest enam ilmub uuringuid töötavate ja kasu toovate sekkumiste kohta: näiteks käitumishäirete ja kiusamise ennetus koolides, suitsiidiennetusprogrammid, töökohtade vaimse tervise edendamine. Ka sõltuvushäirete ja mõnuainete kuritarvitamise osas on sekkumisi lisaks alkoholi kättesaadavuse piiramisele. Pikaajaline võit võib eri puhkudel olla mitme- või isegi mitmekümnekordne.

Keskkond maksab

Tavalised psüühikahäired häired ei alga hoiatuseta ja väga palju sõltub sellest, kus ja kellega koos me oma aja veedame. Isegi kui inimene on haigestunud, sõltub tema toimetulek ning elus osalemise määr sellest, milline on tema keskkond. Tööl oleme suure osa ärkveloleku ajast. Seega on selge, et siin peitub võimalusi tervise tugevdamiseks. 

Töökohal vaimset tervist fookusesse võttes võivad kasud olla tõesti tähelepanuväärsed. Nimelt ütlevad uuringud, et kui panustada oma organisatsiooni töötajate vaimsesse tervisesse, väheneb haiguspäevade hulk, nihkub hilisemaks pensionile minek, paraneb töötõhusus ja mis vast kõige olulisem – head inimesed ei lähe ära.

Töökoha vaimne tervis ei ole ainult stressiküsimus. Oluline on luua sobilikud hoiakud ja õhustik ka laiemalt vaimse tervise üle arutamiseks. Lisaks enesejuhtimise ja tervise hoidmise vilumustele on tarvis anda inimestele teadmisi ja oskusi, kuidas tärkavate raskustega toime tulla või käituda kriisiolukorras. See võiks olla sama vajalik ja tavaline nagu esmaabikursused.

Igal ettevõttel võiks olla oma plaan selleks, kuidas vaimset tervist toetada, kuidas vajadusel abi otsimist soodustada ning kolleegidele toeks olla. Nagu ka rahalistest näitajatest nähtub, võivad sellest võita nii ettevõtjad kui töötajad, kaudselt aga ka nende lähikondsed või koostööpartnerid. •

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
uudised
Aivar Sõerd

Aivar Sõerd pakub: eestlaste viinaralli Lätti siiski jätkub

Endine rahandusminister, Reformierakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Sõerd leiab, et valitsuse otsus alkoholiaktsiisi vähendada tähendab siiski piirikaubanduse jätkumist. Sama meelt on rahanduskomisjoni vabaerakondlasest liige Andres Ammas.

Jelena Gorbatšova

TTÜ naisteadlane vallutab NASAs kosmost, Weekend festivalil aitab politseid

Jelena Gorbatšova on noor Eesti teadlane, kes istus septembrikuu esimesel päeval lennukisse ja sõitis Ameerikasse, et veeta seal Fulbright Scholar programmi stipendiumiga akadeemiline aasta NASA-s. Seal tehtud teadustöö aitab aga igapäevaselt kaasa politsei tööle – näiteks Weekend festivalil tuvastas politsei tema välja töötatud narkootiliste ainete analüsaatoriga narkojoovet.

Mõju edetabel: kellele ja milleks?
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: