Meelis Oidsalu: tont või inimene? ({{commentsTotal}})

Vabaduse väljakul toimunu taoliste olukordade puhul on ajakirjanduse roll olla alati, tingimusteta ohvri poolel, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Vaimse tervise kuu eelviimasel päeval tappis politseinik Vabaduse platsil noore, ilmselt vaimsete probleemide küüsis vaevelnud inimese. Sügav kaastunne lähedastele. Ma ei kavatse tõstatada küsimust, kas politsei tegi tulirelva kasutades õigesti. Pean Eesti politseist lugu, ning usun, et iga üksiku relvakasutuse põhjendatust põhjalikult uuritakse.

Loodan, et ka ajakirjandus seda politseilt järjepidevalt nõuab, kuigi eilseid juhtkirju lugedes tekkis tahtmine rahvakirjanikku parafraseerides pärida, et kes seal Vabaduse platsil siis õigupoolest suri, kas tont või inimene?

Postimehe juhtkirja pealkirjas – „Surm Vabaduse väljakul“ on üldistustaotluslikku paatost, toimetus toob esile Vabaduse platsi sümboolse tähtsuse ja selle, et seal toime pandud rünnakud mõjuvad kuidagi teisiti, rünnakuna riigi vastu. Muidu nii aktiivselt inimõiguste eest seisev Eesti Päevaleht nendib, et „tegemist on väga tundliku teemaga, mida ei peaks arutama üldise jahmatuse õhkkonnas“ ning serveerib juhtunut ääriveeri vaat et politseiõppusena, ühiskonna valmisoleku testina reageerida ohuolukordades.

Vabaduse platsil on ka varem inimest pussitatud. Veel enam, seal on lõhkenud võimas pomm. Ühegi senise kuriteo puhul pole räägitud sümboolsusest või õpiväärtusest. Mis siis nüüd teisiti oli? 

Ehk see, et seoses naaberriikides toimunud terroriaktidega elame ka ise irratsionaalse, meile mõistetamatu, sümboolse vägivalla hirmus. Terroristi eristab muudest kurjategijatest tema tegude ideeline laetus, terroriteod on vähemalt tegude kordasaatjate jaoks tähenduslikud, sama palju kommunikatiivsed kui jõhkrad, ja nende tegude eesmärgiks pole sageli inimelude võtmine, vaid väärtused, mida inimelu vahendina kasutades rünnatakse või propageeritakse.

Päevalehti lugedes tundus, justkui oleks toimetused võtnud teha juhtkirjaproovi kohaliku võimaliku terroriakti ootuses, ning et hukkunut ennast käsitatakse kui vahendit, mitte eesmärki. Seda olukorras, kus puudus vähimgi viide, et tegu oleks olnud terroristiga või et Eestis valitseks tavapärasest suurem terrorioht.

Terroriaktil Vabaduse platsil võib olla terroristi jaoks sümboolne väärtus, aga kui tahame ise olla vabad, siis isegi terroristi surm Vabaduse väljakul ei tohiks kunagi olla kõnekam ega vähem traagiline kui eluheidiku hukkumine Kopli liinide põlengus. 

Jõu kasutamisel näeb seadus ette proportsionaalsuse põhimõtte. Kui ka politsei antud juhul seda põhimõtet järgis, siis mulle tundub, et ajakirjandus mitte. Ebamugavate küsimuste esitamine ei võrdu süüdistamisega. Nende küsimine pole ajakirjaniku suva küsimus, vaid kohustus. Ajakirjanduse roll sellistel puhkudel on olla alati, tingimusteta ohvri poolel, et terrorismitont ei varjutaks inimest ning et ka olukorras, kus ollakse põhjendatult ehmunud ja hirmul, ei tekiks vägivallale ühegi muu õigustuse varjugi peale äärmusliku hädavajaduse. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: