Eesti lapsed tarvitavad raviks ühe rohkem antidepressante ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1485839421000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Eesti lapsed tarvitavad raviks üha rohkem antidepressante ja rahusteid. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise programmi juht Elis Haan kinnitas, et riik on viimase nelja aasta jooksul astunud samme vaimse tervise keskuste rajamise ja spetsialistide koolitamise näol.

Eelmisel aastal kirjutati 12–19-aastastele 10 385 antidepressantide ja rahustite retsepti, veel neli aastat tagasi oli see arv 6745, kirjutab Eesti Päevaleht.

Sümptomina on see kirjas tervise arengu instituudi uuringus, mis uurib koolilaste käitumist, ent depressiooni kui haiguse noorte seas esinemist selles pole.

Teada on, et tahtlike enesevigastuste arv kuni 19-aastaste seas on suurenenud: tunamullu oli see 488, mullu 640, kuid riigikontrolli andmeil ei jõua ligi 20 protsenti lapsi isegi mitte tavalisse tervisekontrolli.

Norra on Euroopa programmide kaudu viimastel aastatel Eesti laste vaimse tervise muresid ligi üheksa miljoni euroga toetanud ning selleks et teada saada, mida sellega saavutatud on, tellis sotsiaalkindlustusamet uuringu, mis keskendus peaasjalikult puudega laste rehabilitatsioonile, ent puudutas ka hariduslike erivajadustega (HEV) laste üldist olukorda Eestis.

Uuringu kohaselt esineb kurbust ja/või masendust igal nädalal 40 protsendil 11–15-aastastel lastel. Selgus, et riigil pole teavet, kui palju tugispetsialiste üldse (põhi)koolides töötab ning seetõttu pole tagatud, et laste erivajadused ja mured oleksid kvaliteetselt ja asjakohaselt märgatud.

SA Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja Margus Tõnissaare sõnul pole depressioon kergesti avastatav, seda võidakse seletada muude asjaolude või ka isikuomadustega ja seetõttu ei pruugi õpetajad depressiooni õigesti hinnata.

Suitsiidijuhtumeid oli 2014. ja 2015. aastal alla 19-aastate seas mõlemal aastal 12.

Hariduslik erivajadus (HEV) on vajadus teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, eriväljaõppega pedagoogid, vajaduse korral tugipersonal), et tagada kõigile võimalus õppeprotsessis osalemiseks ja individuaalseks arenguks.

Hariduslik erivajadus on eri põhjustest tingitud düsfunktsionaalne suhe õpikeskkonna ja õppija individuaalse haridusnõudluse vahel.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: