Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa teeb rahvusringhäälingu arvamusrubriigis avaldatud artiklis ettepaneku, mis tundub nii lihtne ja loogiline, et on imelik, miks seda üldse vaja teha on. See tähendab, et miks ei ole ettepandu juba ammu teoks tehtud.

Oidermaa pakub välja, et Eestis võiks panustada vaimsesse tervisesse sama palju nagu riigikaitsesse. Ehk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Ta viitab tõsiasjale, et panustus tasuks end ära, sest Eesti kaotab vaimse tervise rikete tõttu igal aastal kaks korda suurema summa raha.

Oidermaa teeb oma lähenemises midagi, mida Eestis pole väga harjutud tegema – annab n-ö pehmete teemade valdkonda traditsiooniliselt kuuluvale asjale n-ö kõva tuuma ehk ka kõigi Exceli-meeste ning eelarvenaiste poolt hästi mõistetava rahalise mõõtme. Räägib eurodes, ühesõnaga.

Olen Oidermaa ettepanekuga kõigiti päri ja selle saavutamiseks olen valmis põhimõtteliselt kas või protsendipunkti võrra tulumaksu rohkem maksma. Paljud hädad Eesti riigis on otsesemalt või kaudselt seotud vaimse tervisega. Ka pealtnäha edukate, tarkade ja mõjukate inimeste näilise enesekindluse, teoreetiliste teadmiste ja hakkamasaamise taga on tihtilugu peidus nõrk, katkine või eksinud vaim ja hing. Tõelist sisemist tasakaalu, tõelist rahu iseendas ning iseenda ja välisilma vahel kohtab tegelikult päris harva.

Vaimsesse tervisesse panustamine tasub seega ära ja mitte ainult ülekantud, vaid ka otseses tähenduses. Kuid seda on raske näha ja siitkaudu jõuame veel ühe Eestiga seotud hädani – suutmatuseni arvestada kaudseid ja peidetud kahjusid ja kasusid.

Olgu tegemist sellesama vaimse tervise, alkoholi tarbimise, maksusüsteemi, laste sporditoetuste, hambaravi toetamise või kümnete muude teemadega – ikka puudub metoodika mitterahaliste väärtuste rahasse ümberarvestamiseks.

Kuidas mõõta näiteks seda, kui palju tõhusamalt töötab õnnelik inimene ning kui palju ta seeläbi sisemajanduse kogutoodangut tõstab? Kuidas arvestada rahasse seda, kui inimene ka täiesti tühiste asjade pärast end süüdi või õnnetuna tunneb? Kuidas ümardada eurodeks lapse tuleviku-usku?

Ma tean, see ongi raske. Ometi tegeletakse näiteks Põhjamaades selliste ristteaduslike arvutuskäikudega aktiivselt – sest riike on vaja edasi viia ning mida paremad ja täpsemad on mõju-uuringud ning konkreetsemad tulemusuuringud, sest paremad on nende alustel tehtavad otsused.

Iseasi muidugi, kas ja kui palju poliitikud endast teadjamaid kuulda võtavad. Sest sellessamas näilisse enesekindlusesse rüütatud sisemise tasakaalu puudumises on kanapimeduse tekkimise oht päris suur. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.