Valitsuse esitatud eelnõu poolt hääletas 650-liikmelises alamkojas 358 rahvasaadikut, vastaseid oli 234. Eelnõu sisu üle hakatakse veel läbi rääkima nii alamkojas kui ka ülemkojas ehk lordide kojas, vahendasid BBC ja Guardian.

Eelnõule on lisatud ka säte, et Brexitile järgnevat üleminekuperioodi ei pikendata 2020. aastast kaugemale. üleminekuperiood tähendab sisuliselt aega, mil Ühendkuningriik pole enam EL-i liige, kuid peab kinni veel mitmetest liidu reeglitest.

Konservatiivse Partei juht Johnson oli varem rahvasaadikutele peetud kõnes rõhutanud, et eelnõu heaks kiitmine võimaldab Ühendkuningriigil edasi liikuda.

Äsjastel valimistel suure kaotuse osaliseks saanud leiboristide juht Jeremy Corbyn omakorda kutsus oma erakonnakaaslasi eelnõule vastu hääletama, sest tema sõnul olevat parem ja õiglasem viis, kuidas EL-ist lahkuda.

TAUST

Äsja ametisse saanud Briti parlamendi uus koosseis valmistus reedel murdma aastaid kestnud patiseisu ning andma esialgset heakskiitu lahkumisleppele, mille peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga sõlmis.

Juba varem oli üsna kindel, et Johnson suudab nüüdse koosseisu toel täita oma valimislubaduse ja viia riik EL-ist välja 31. jaanuaril.

Eelmise nädala valimised andsid alamkojas kontrolli kindlalt Johnsoni Konservatiivse Partei kätte ja hajutasid kahtlused, kas Ühendkuningriigist ikka saab esimene EL-ist lahkunud riik või mitte.

Lõplik hääletus Johnsoni lahkumistingimuste asjus toimub parlamendis pärast seda, kui saadikud jaanuari algul jõulupuhkuselt tagasi tulevad.

Kuid Ühendkuningriik alustab pühadehooaega õiguslikule ja majanduslikule sõltumatusele lähemal kui ühelgi teisel hetkel pärast 2016. aasta Brexiti-referendumit.

Lisaks on Johnsonil oluliselt rohkem vabadust ja võimu kujundada Ühendkuningriigi tulevikku kui tema kolm aastat ametis olnud eelkäijal Theresa Mayl.

"Selle Ühendkuningriigi käeulatuses on uus kuldne ajastu," ütles Johnson neljapäeval parlamendi avaistungil.

Suurbritannia on "võtmas tagasi kontrolli meie raha, seaduste, piiride ja kaubanduse üle ja puhastamas teed meie laiemale rahvusliku uuenemise programmile", lausus ta.

Briti rahaturg rõõmustas, kui Johnsoni toorid võitsid 650-liikmelises alamkojas 80-mandaadilise enamuse. Suur enamus näis viivat kuudepikkuse poliitilise ebakindluse ja kaose tõenäosuse nulli ja võtvat laualt ka võimaluse, et riik lahkub blokist teadmata, mis reeglite alusel edasi liigutakse.

Kuid Briti naela väärtus langes tagasi valimiseelsele tasemele, kui Johnson kandis lahkumisleppesse rea väikeseid, kuid potentsiaalselt tagajärgederohkeid muudatusi.

Ühendkuningriik pidi viimase ajapikenduse kohaselt ametlikult blokist lahkuma 31. jaanuaril ja sellele pidi järgnema 11 kuu pikkune üleminekuperiood, mille vältel jäävad asjad laias laastus sellisteks nagu nad on praegu.

Pooled tahavad kasutada üleminekuaega sõlmimaks kõikehõlmavat kaubanduslepet, mis kataks lisaks kaubandusele ka julgeoleku ja andmekaitse.

EL-i ametnikud hoiatavad, et selliste lepete sõlmimine kestab tavaliselt aastaid.

Kuid Johnson välistas tähtaja pikendamise lahkumisleppe uues versioonis, mis reedel parlamendi ette läks.

"Minister ei saa heaks kiita... rakendamisaja pikendust," öeldakse nüüd eelnõus.

Analüütikud toovad siiski välja, et kui kõnelused kalduvad rajalt oluliselt kõrvale ja Johnson tahaks seda punkti hiljem seadusest välja võtta, siis saab ta seda vabalt teha.

Lisaks survestab tähtaja rõhutamine Euroopa ametnikke loobuma mõnest Londonile seatud nõudmisest ja otsima piiratud lepet, mis jätab mõned suured küsimused lahenduseta.

"Ühendkuningriik võib saada (vabakaubandusleppe) EL-iga sõlmitud 2020. aasta lõpuks," ütles May endine Brexiti-nõunik Raoul Ruparel. "Kuid see saab olema kitsas ja madala põhjaga."

EL-i pealäbirääkija Michel Barnier teatas teisipäeval, et blokk annab leppega tähtajaks valmis saamiseks "maksimumi".