Lepet toetas 330 seadusandjat ja vastu hääletas 231.

Leppe peavad veel heaks kiitma Briti parlamendi ülemkoda ja Euroopa Parlament.

Neljapäevase hääletusega tõmmati joon alla erakordsele poliitilise kaose etapile.

Enamik 2016. aasta Brexiti-referendumile järgnenud ajast möödus parlamendisaadikute vaidlustega kuidas, millal ja isegi kas ÜK peaks lõpetama pea pool sajandit kestnud integratsiooni Euroopaga.

Peaminister Boris Johnsoni seljavõit detsembri parlamendivalimistel pani aga vaidlustele punkti, sest tema konservatiivid said alamkojas piisavalt suure enamuse Brexiti läbisurumiseks.

Vastupidiselt suuremale osale möödunud aastast, mil iga Brexiti-hääletus ähvardas eelmise valitsuse võimult kukutada ja lõpuks seda tegigi, siis leppe heakskiitmine neljapäeval oli kindel.

Kõikide silmad on nüüd järgmisel suurel väljakutsel: ÜK ja EL-i edasise kaubandussuhte kõnelused.

Brexiti-lepe katab sellised eraldumise vaidlused nagu EL-i kodanike õigused ja Briti maksed EL-i eelarvesse ning kehtestab 11-kuulise üleminekuperioodi, mille vältel asuvad pooled laiemat partnerlust otsima.

EL-i arvates on praegune 31. detsembri tähtaeg liiga lähedal ning blokk andis Londonile võimaluse lisaaega küsida.

Kuid Johnson ei taha mingit üleminekuaja pikendamist. Tema sõnul peab ÜK vabanema EL-i reeglitest võimalikult ruttu.

Kolmapäeval enne kõnelusi Johnsoniga ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Londoni ajaliste nõudmiste raamides on kõiges kokku leppimine sisuliselt võimatu.

"Peame seadma prioriteete," lausus ta kõnes Londoni majandusülikoolis. "Ees seisavad rasked kõnelused," hoiatas president.

Vastuseks andis Johnsoni kantselei mõista, et London ei saa osalist kaubanduslepet aktsepteerida.

Londonile ei meeldi EL-i kauaaegne seisukoht, mille järgi pole kokku lepitud milleski, enne kui on kokku lepitud kõiges. Selle EL-i seisukoha eesmärk on sulgeda Londonile võimalus valida neid asju, mis talle meeldivad, ütles üks pressiesindaja.

Ees ootavad keerulised kaubanduskõnelused

Kõikide silmad on nüüd järgmisel suurel väljakutsel ehk Ühendkuningriigi ja EL-i edasise kaubandussuhte kõnelused.

Brexiti-lepe katab sellised eraldumise vaidlused nagu EL-i kodanike õigused ja Briti maksed EL-i eelarvesse ning kehtestab 11-kuulise üleminekuperioodi, mille vältel asuvad pooled laiemat partnerlust otsima.

EL-i arvates on praegune 31. detsembri tähtaeg liiga lähedal ning blokk andis Londonile võimaluse lisaaega küsida.

Kuid Johnson ei taha mingit üleminekuaja pikendamist. Tema sõnul peab ÜK vabanema EL-i reeglitest võimalikult ruttu.

Kolmapäeval enne kõnelusi Johnsoniga ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et Londoni ajaliste nõudmiste raamides on kõiges kokku leppimine sisuliselt võimatu.

"Peame seadma prioriteete," lausus ta kõnes Londoni majandusülikoolis. "Ees seisavad rasked kõnelused," hoiatas president.

Vastuseks andis Johnsoni kantselei mõista, et London ei saa osalist kaubanduslepet aktsepteerida.

Londonile ei meeldi EL-i kauaaegne seisukoht, mille järgi pole kokku lepitud milleski, enne kui on kokku lepitud kõiges. Selle EL-i seisukoha eesmärk on sulgeda Londonile võimalus valida neid asju, mis talle meeldivad, ütles üks pressiesindaja.

Barnier: Ühendkuningriik peab vabakaubandusleppes EL-i riigiabireegleid järgima

Kui Ühendkuningriik tahab Brexiti järel võimalikult suurt ligipääsu Euroopa turule, ei saa ta vabadust oma tööstust piiramatult toetada, ütles Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier.

Barnier' sõnul oleks mistahes tulevases kaubandusleppes riigiabi reeglid karmimad kui lepetes riikidega nagu Kanada ja Jaapan, sest Ühendkuningriik on Euroopale füüsiliselt lähemal.

"Kui Ühendkuningriik tahab avatud ligipääsu kaupadele – nulltollid, nullkvoodid – peame me olema dumpingu asjus ettevaatlikud," ütles Barnier.

"Me peame Ühendkuningriigilt küsima riigiabi reeglitele teatud tingimusi," ütles ta. Kui neid ei kehtestata, kahjustab see ligipääsu EL-i turule, lisas ta.

Euroopa Liit on rõhutanud vajadust tagada kaubanduskõnelustel võrdne mänguväli, mis tähendaks turuligipääsu sidumist muuhulgas sotsiaal-ja keskkonnanõuetega, aga ka riigiabireeglitega.

Euroopa Liidu liikmesriigina pidi Ühendkuningriik järgima Euroopa Komisjoni rangeid riigiabireegleid, millega üritatakse tagada võrdne konkurents EL-i ühisturul.

Barnier ütles ka, et Ühendkuningriigi eesmärk sõlmida aasta lõpuks kõikehõlmav vabakaubanduslepe ei ole realistlik.

"Me ei saa oodata kõigi selle uue partnerluse aspektide osas kokkuleppimist," ütles Barnier, kuid lisas, et ollakse valmis andma endast parim.