"Ees on rasked kõnelused ja kumbki pool teeb, mis talle parim," ütles von der Leyen enne esimest ametlikku kohtumist Briti peaministri Boris Johnsoniga Euroopa Komisjoni presidendina.

Ta hoiatas, et Ühendkuningriik ei saa kvaliteetseimat ligipääsu EL-i turule, kui ta ei ole valmis kompromisse tegema.

Briti parlament alustas teisipäeval kolm päeva kestvat debatti Johnsoni valitsuse ja EL-i vahel sõlmitud lahkumisleppe seadusesse vormimiseks. Seaduse vastuvõtmisele suuri takistusi ei ole, sest Johnsoni konservatiivid võitsid 12. detsembri ennetähtaegsetel üldvalimistel 650-kohalises alamkojas 39-kohalise enamuse. 

Tähtsamgi veel on asjaolu, et kõik parlamenti valitud toorid toetavad Johnsoni Brexiti strateegiat, mistõttu ei ole oodata võimupartei lõhenemist viisil, mis sai saatuslikuks Johnsoni eelkäija Theresa May püüetele eelmist Brexiti lepet vastu võtta. 

Selleks, et Ühendkuningriik saaks 31. jaanuaril EL-ist lahkuda, peavad lahkumisleppe eelnevalt ratifitseerima nii Briti kui ka Euroopa Parlament. 

Kaubanduskõnelused ei saa ametlikult alata enne Suurbritannia EL-ist lahkumist. Seega jääb kõnelusteks vaid 11 kuud, kuna lõpptähtajaks on määratud 2020. aasta lõpp.

Kui pooled enne üleminekuperioodi lõppu kaubandusleppes kokkuleppele ei jõua, hakkavad nad alates 2021. aastast kauplema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite alusel. 

Downing Street ütles teisipäeval, et Johnson ütleb von der Leyenile, et London ei kavatse pikendada selle aasta lõpuni kestvat üleminekuperioodi. 

"Pärast rohkem kui kolme aasta pikkust ootamist, et Brexit teoks teha, eeldavad nii Briti kui ka EL-i kodanikud õigustatult, et läbirääkimised ambitsioonika kaubandusleppe üle viiakse õigeaegselt lõpule," teatas Briti peaministri kantselei. 

"2020. aasta detsembris lõppeva üleminekuperioodi pikendamist ei tule," lisas Johnsoni büroo. 

Von der Leyen ütles kolmapäeval vastuseks, et sellega kaotab Suurbritannia tõenäoliselt pärast 2020. aastat piiramatu juurdepääsu EL-i turule.

"Igal valikul on tagajärg", sõnas ta. "Üleminekuperioodi pikendamiseta 2020. aastast edasi ei saa te oodata nõustumist uue partnerluse iga aspektiga. Teil tuleb prioriteedid paika panna."

EL ei ole veel kunagi suutnud ühegi partneriga vähemgi aastaga kaubanduslepet sõlmida, enamasti on see protsess võtnud palju rohkem aega.