Ühisfondi täpsem sisu peaks selguma nädala keskel, kui Euroopa Komisjon selle plaaniga avalikkuse ette tuleb, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri (RE) sõnul suhtub ta plaani ettevaatusega, aga mõistab vajadust selle järele.

"Ühise võla tegemisse tuleb alati suhtuda väga ettevaatlikult, sest see teeb parimatele võla kallimaks ja tekitab lisakoormust ja on teatud mõttes ebaõiglane. Aga kui vaatame praegust situatsiooni, siis esimene asi on see, et mitmed väga suure võlakoormusega riigid sattusid väga rasketesse oludesse, sotsiaaloludesse ja ka eelarveoludesse. Ja kui me vaatame globaalset seisu, siis kahtlemata on Euroopal vaja ennast muuta tugevamaks," kommenteeris Lauri.

Lauri sõnul ei peaks ühisfondi mõtet kohe kõrvale heitma, kuid oluline on, et võla tagasimaksmine jääks laenu saajate kanda.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles intervjuus ERR-i raadiouudistele, et tema seda pigem ei toeta.

"Ettepaneku põhiiva seisneb selles, et Euroopa Liit laenab raha, sellele kõik riigid annavad käendust ja selle tagasimaksmine käib läbi Euroopa Liidu pikaaegse eelarve - kas tuleb suurendada sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse, mis on hulgale riikidele vastuvõetamatu või tuleb vähendada väljamakseid praegustele netosaajatele, mis kindlasti ei ole asi, mida meie saame toetada," sõnas Helme.

Helme sõnul tähendaks selline plaan Euroopa Liidu ühisraha ümberjagamist Lõuna-Euroopa kasuks Ida-Euroopa arvel.

Mõtet ei toeta ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk Isamaast.

"Kindlasti ei ole see Eesti riigile kõige kasulikum. Et Prantsusmaa ja Saksamaa on sellise idee välja käinud, loomulikult - nad on netomaksjad, nendele ei muutu mitte midagi, nad niikuinii Euroopa Liidu ühisesse rahasse maksavad juurde raha, aga meie kui netosaajad, meie kogupakk ju väheneb," ütles Kokk.

Lauri ütleb, et palju oleneb sellest, milliseks see fond lõpuks kujuneb.