Prantsusmaa president Emmanuel Macron jõudis ära oodata Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli jah-sõna Euroopa Liidu ühise laenu ehk ühise võla võtmisele. Veel mõni kuu tagasi tundunuks see ilmvõimatuna ja pea tabuteemana Saksa poliitikas.

"Euroopa peab hoidma kokku, mis tähendab, et me peame püüdma kiire majandusliku taastumise poole ja sellepärast tahame me luua fondi suurusega 500 miljardit eurot. See läheks Euroopa Liidu eelarvekulutuste katteks, mitte laenudeks, vaid enim kannatanud sektorite ja regioonide toetamiseks. Me oleme veendunud, et ei ole üksnes õigustatud, vaid ka vajalik teha raha Euroopa Liidu tasemel kättesaadavaks, mille me maksame hiljem tagasi osadena järgmistes Euroopa Liidu eelarvetes," selgitas Merkel.

Ootamatu sõnum Berliinist ei tundu nii ootamatu kui vaadata Angela Merkeli varasemaid väljaütlemisi selles kriisis. Seistes vastu koroonavõlakirjadele ütles ta juba siis selgelt, et Saksamaa on valmis teisi riike aitama, aga endale sobival viisil.

"Solidaarsuse vaimus peame olema valmis teatud piiratud aja jooksul tegema väga erinevaid, see tähendab palju suuremaid sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse, sest me tahame, et kõik Euroopa Liidu riigid suudaksid majanduslikult taastuda. Sellist majanduslikku programmi tuleb kaaluda koos Euroopa Liidu eelarvega," on Merkel öelnud.

Omal moel aitas otsuse küpsemisele kaasa ilmselt Saksamaa konstitutsioonikohtu hiljutine otsus Euroopa Keskpanga varaostuprogrammi kohta. Lihtsalt öeldes juhtis kohus tähelepanu küsimusele, kas keskpanga rahapoliitika võtab arvesse ka Saksa hoiustaja kahjusid ja kas valitsused ei ole vastutust euroala majandus- ja rahapoliitikas liialt keskpanga õlule lükanud, kes siis peab juriidiliselt hallil alal balanseerima.

Merkel tunnistas probleemi ja andis ka kohe oma vastuse - pigem rohkem Euroopat kui vähem.

"Me peame lähenema sellele teemale selge poliitilise kompassiga ja see tähendab minu jaoks, et ma tahan näha tugevat ühisraha eurot. Selles vaimus liigume me edasi. Me oleme teinud mõningaid edusamme (poliitilises ja rahaliidus olemisega), aga mitte piisavalt ja see on täiesti selge. Tõenäoliselt vajame me pigem tihedamat integratsiooni kui vähem, kuigi ma ei saa öelda veel midagi täpsemat. 23. aprillil ütlesin ma valitsuse deklaratsioonis, et ei saa olla nii, et aluslepingute muutmine oleks tabu. Need on rahvusriikide otsused, mis võtavad küll mõistagi aega, aga praegusel pandeemia ajal vajame me kiireid tegutsemisviise," rääkis kantsler.

Eelmise nädala pressikonverents nägi välja otsekui jätk eelnevale mõttele.

"Me mõlemad oleme veendunud, et ainus vastus on Euroopa ühine tegutsemine. Rahvusriigil üksinda ei ole tulevikku. On selge, et Saksamaal läheb hästi ainult siis, kui Euroopal läheb hästi. See tähendab rahu, vabadust, tugevat majandust ja jõukust," sõnas Merkel.

Ei ole veel selge, kas ja mis kujul täpselt Saksamaa-Prantsusmaa ettepanek lõpuks Euroopa Liidu otsuseni jõuab. Hädas lõunariigid on ettepanekut tervitanud, konservatiivse rahanduspoliitikaga jõukad eelarvesse sissemaksjad vastustanud ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid jäänud ootama, kas rahajagamine ka meid soosib. Samuti lähevad arvamused lahku, kas sellest plaanist kujuneb edu võti ja ajalooline hetk Euroopa Liidu ühtsuse tsementeerimisel.

Küll aga on selge, et Euroopa suurima riigi juht on näidanud üles meelekindlust, selgitanud oma vaateid otsekoheselt ja öelnud, et Saksamaa jaoks on Euroopa Liit tähtis.