Von der Leyeni ettepanek on üllatuslikult isegi poole võrra suurem kui Saksa kantsleri Angela Merkeli ja Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni 18. mail esitatud plaan 500 miljardi laenamiseks ning abivajavatele piirkondadele ja majandussektoritele toetuste andmiseks.

Taastusrahastu moodustamiseks võetav laen on plaanis tagasi maksta alates 2028. aastast 30 aasta jooksul. Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette, et seda tehakse uute maksude arvelt nagu plastikumaks ja digimaks, süsinikukaubanduse laiendamisest ja süsinikulekke maksustamise mehhanismist. Alternatiivina vähenevad tulevikus Euroopa Liidu eelarve mahud või peavad riigid suurendama oma sissemakseid.

Plaani teostumiseks peab see saama kõigi liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi toetuse. Selleks, et Komisjon sellises mahus ühislaenu saaks võtta, peavad sellele heakskiidu andma pea kõikides riikides parlamendid. Komisjon loodab, et kokkulepe sünnib juulis Euroopa Ülemkogul ja parlamentide heakskiidud võimaldavad laenu võtmisega alustada tuleva aasta 1. jaanuaril.

Toetus liikmesriikidele

Suurim osa täiendavast laenurahast ehk 560 miljardit eurot nii toetuste kui ka laenudena on kavandatud jagada uue programmi ehk majanduse taaskäivitamise ja vastupanuvõime tugevdamise rahastu kaudu.

Ühtekuuluvuspoliitika maht kasvab aastani 2022 täiendavalt eraldatava 55 miljardi euro võrra, samuti suurenevad toetused maaelule (15 miljardit eurot) ja õiglasele üleminekule (11,5 miljardit).

Nii saaks uudisteagentuuri Reuters andmeil Itaalia uuest fondist 82 miljardit tagastamatu abina ja 91 miljardit laenuna, Hispaania vastavalt 77 miljardit abi ja 63 miljardit eurot laenuna.  

Simson: Eesti saaks taastusrahastust 1,8 miljardit eurot

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles kolmapäeval ERR-ile, et Komisjoni ettepaneku kohaselt saaks Eesti taastusrahastust 1,8 miljardi väärtuses toetusi.

"Oleme ilmselgelt nende riikide seas, kellele taastumiseks antakse tugevat abi," rõhutas Simson.

Tema sõnul jääb toetuste kasutamine suuresti liikmesriigi enda otsustada. Raha kulutamisel laias laastus samasugune ülesehitus nagu täna, ainult suuremates mahtudes - saab panustada oma konkurentsivõime tugevdamiseks, roheliseks üleminekuks, Eesti puhul ka näiteks ühenduste, Rail Balticu valmisehitamiseks, rääkis Simson.

Simson märkis ka, et kolmapäeval esitatud EL-i uues pikaajalises eelarvekavas on kasvanud ka Ida-Virumaale mõeldud toetussummad, kuna suureneks rohelise ülemineku tagajärgede leevendamiseks loodava õiglase ülemineku fondi (JTF) maht. Silmsoni väitel saaks Eesti õiglase ülemineku fondist varasemalt kavandatud 125 miljoni euro asemel 552 miljonit. Lisaks suureneksid uues MFF-is ka ühtekuuluvuspoliitikale eraldatavad ja põllumajanduspoliitika summad.

Samuti oleks Euroopa Ühendamise rahastus (CEF) EL-i järgmises eelarves nii palju vahendeid, et eelarveperioodi jooksul saaks Rail Balticu valmis ehitada, kinnitas Simson.

Lisaks oleks Eestil võimalus taastusrahastu kaudu võtta ka 1,44 miljardi ulatuses laenu, kui me seda soovime, märkis volinik.

Erainvesteeringute kaasamine

Niinimetatud kava teine sammas on plaani järgi erainvesteeringute täiendav kaasamine laenugarantiide toel. InvestEU juurde luuakse strateegiliste investeeringute meede ja võimalus aidata elujõulisi firmasid vajadusel rekapitaliseerida. Euroopa Investeerimispangale täiendavalt antava 31-miljardise garantiiga saab pank anda kuni 300 miljardi euro mahus maksevõime toetust.

Plaani kolmas sammas on uurimistegevus ja innovatsioon, välistegevus, uus terviseprogramm ja tsiviilkaitsemehhanismi tugevdamine.

Järeldused kriisist

Koroonaviirusest tekkinud kriisi järeldustena soovib Euroopa Komisjon luua uue terviseprogrammi ("EL tervise heaks"), mille eelarve on 9,4 miljardit eurot ja millega parandatakse tervisekaitset ja valmistutakse tulevasteks tervisekriisideks.

Samuti plaanib Komisjon suurendada EL-i kodanikukaitse mehhanismi rescEU vahendeid ning laiendada ja tugevdada mehhanismi selliselt, et Euroopa Liit oleks valmis tulevasteks kriisideks ja suudaks neile reageerida.

Samuti tugevdatakse programmi "Euroopa horisont", et selle kaudu rahastada elutähtsaid teadusuuringuid tervishoiu, vastupanuvõime ning rohe- ja digipöörde valdkonnas.

Samuti suurendatakse muude EL-i programmide vahendeid, et viia tulevane finantsraamistik täielikult vastavusse majanduse taastamise vajaduste ja strateegiliste prioriteetidega. Samuti tugevdatakse eelarvevahendeid, et muuta EL-i eelarve paindlikumaks ja reageerimisvõimelisemaks.

Uue MFF-i suuruseks 1,1 triljonit

Von der Leyen esitab kolmapäeval koos majanduse taaskäivitamise fondiga ka Euroopa Liidu aastate 2021-2027 eelarveraamistiku kava. Reutersile ütlesid kaks anonüümsust palunud allikat, et MFF-i suuruseks pakub Komisjon 1,1 triljonit eurot.

Von der Leyen viitas vajadusele säilitada ühisturg

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus ajakirjanike küsimustele vastates mitte unustama, et Euroopa Liit on sügava kriisi keskel, ning koroonapandeemiast tingitud majanduskriis muutub veel hullemaks. "See puudutab kõiki riike. Ükski liikmesriik ei saaks nautida sellist heaolu ja manduslikku arengut, kui ei oleks ühisturgu. Me kõik peame sellesse panustama, aga saame sellelt ka tagasi," rääkis von der Leyen.

Komisjoni juht leidis ka, et taastusrahastu algatus on täiesti uus kontseptsioon ja "samm edasi" Euroopa Liidu eelarveprotsessides. "Ma olen veendunud, et on vaja saada üle vanadest eelarvamustest EL-i eelarves osas," ütles ta. Taastusraha põhimõtteid kaitstes rõhutas von der Leyen, et selle kaudu raha eraldamine saab olema väga läbipaistev ja selgete reeglitega.

Puudutades niinimetatud "kasina neliku" riikide vastuseisu ühislaenu võtmisele, märkis von der Leyen, et taastusrahastu ettepanek lähtub suuresti ka Austria, Hollandi, Rootsi ja Taani soovidest.