"Süüria, Liibüa ja teiste ebaseaduslike relvarühmituste võitlejaid suunatakse Mägi-Karabahhi konfliktipiirkonda, et otseselt osaleda lahingutes," teatas Venemaa välisministeerium. "Oleme sellepärast sügavalt mures."

Vene välisminister Sergei Lavrov ärgitas varem päeval peatama vaidlusaluse Mägi-Karabahhi pärast peetavaid lahinguid Armeenia Aserbaidžaani vahel ja tegi ettepaneku võõrustada läbirääkimisi Moskvas.

Eraldi telefonivestlustes oma ametivendadega Aserbaidžaanist ja Armeeniast kinnitas Lavrov Moskva valmisolekut organiseerida vajalikud kontaktid, muu hulgas järgmise kohtumise Aserbaidžaani, Armeenia ja Vene välisministrite vahel, ilmnes ministeeriumi avaldusest. 

Aserbaidžaan lubas kolmapäeval jätkata sõjategevust armeenlaste vastu Mägi-Karabahhis, kuni Armeenia sõdurid taanduvad vaidlusaluselt territooriumilt täielikult. 

Armeenia ja Aserbaidžaani väed peavad kõige rängemaid lahinguid Mägi-Karabahhi pärast, mis lõi Aserbaidžaanist 1990. aastatel Nõukogude Liidu lagunemise ajal lahku. 

Vägivald lahvatas taas pühapäeval ja vaenupooled süüdistavad selles teineteist. 

Prantsuse president Emmanuel Macron mõistis kolmapäeval hukka Türgi järelemõtlematud ja ohtlikud avaldused Mägi-Karabahhi tagasi võtta üritava Aserbaidžaani toetuseks.

Ankara teatas teisipäeval, et on igati valmis aitama Aserbaidžaanil Mägi-Karabahhi piirkond tagasi saada.

"Olen märganud Türgi poliitilisi avaldusi, mis on minu arvates järelemõtlematud ja ohtlikud," ütles Macron Riias ajakirjanikele.

ÜRO Julgeolekunõukogu kutsus teisipäeval Armeenia ja Aserbaidžaani relvajõude lõpetama koheselt vaenutegevuse Mägi-Karabahhis.

Julgeolekunõukogu 15 liiget avaldas toetust peasekretäri üleskutsele, et konflikti pooled lõpetaksid koheselt sõjategevuse, deeskaleeriks pinged ja naaseksid viivitamatult läbirääkimiste juurde.

Erakorralisel istungil Mägi-Karabahhi olukorda arutanud julgeolekunõukogu võttis avalduse vastu ühehäälselt.