Aserbaidžaani välisministeerium teatas Armeenia rünnakust Gandža linna vastu, milles hukkus väidetavalt üheksa inimest ja 33 sai vigastada, sealjuures lapsi.

Päästjad kaevasid läbi rususid, et leida ellujäänuid, ütles linnas viibiv AFP ajakirjanik. Ühe kohaliku sõnul ärkas ta varahommikul suure plahvatuse peale, mis tegi maatasa terve ühe- ja kahekorruseliste hoonete kvartali.

Rünnak leidis aset pärast Moskvas peetud maratonläbirääkimisi Armeenia ja Aserbaidžaani välisministri vahel, mis päädis laupäeva keskpäeval jõustuma pidanud relvarahu kokkuleppega.

Separatistliku Mägi-Karabahhi vabariigi kaitseministeerium väitis pühapäeval, et Armeenia väed on järginud humanitaarkaalutlustel väljakuulutatud relvarahu ja süüdistas omakorda Aserbaidžaani rünnakutes tsivilistide vastu.

Väited, et Armeenia väed vastutavad Gandža ründamise eest on "täielik vale", öeldi avalduses.

Mägi-Karabahhi liider Aradžik Harutjunjan ütles pühapäeval, et sõjategevus on pühapäeval vaibunud, kuid hoiatas, et relvarahu on habras.

AFP ajakirjanik Mägi-Karabahhi pealinnas Stepanakertis teatas linnas aset leidnud plahvatustest ööl vastu pühapäeva.

Karabahhi liidri pressiesindaja Vahram Poghosjan ütles, et Stepanakerti pommitamine on Moskvas saavutatud kokkulepete rikkumine ja ärgitas rahvusvahelist kogukonda tunnustama Mägi-Karabahhi iseseisvust, et sõjategevus petada.

Alijev sarjas Pašinjani

Aserbaidžaani president Ilham Alijev ütles kommentaariks Armeenia peaministri Nikol Pašinjani üleskutsetele Mägi-Karabahhi iseseisvust tunnustada, et Bakuul on Euroopa Liiduga kokkulepped, mis austavad Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja piiride puutumatust.

"Meil on seitsme Euroopa Liidu liikmesriigiga strateegilist partnerlust puudutavad dokumendid. Kõik nad austavad Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust," ütles Alijev Venemaa telekanalile RBK.

"Mägi-Karabahhi tunnustamist saab nõuda inimene, kes seisab kaugel poliitikast ega tunne üldse rahvusvahelisi suhteid," ütles Alijev. Ta lisas, et sellised nõudmised kõnelevad Armeenia juhtkonna ebaadekvaatsusest.

7. oktoobril ütles Pašinjan Euronewsile antud intervjuus, et Mägi-Karabahhi tuleb rahvusvahelisel tasandil tunnustada.

"Praegu, kui lahingutegevusse on haaratud terroriorganisatsioonid, kes võitlevad Aserbaidžaani poolel ja keda saadab sinna Türgi, ning arvestades, et Mägi-Karabahhi armeenlased on eksistentsiaalses ohus, peab rahvusvaheline avalikkus tegema otsustava sammu Mägi-Karabahhi iseseisvuse tunnustamiseks," ütles Pašinjan.

Tema sõnul on tähtis peatada vägivald. Rahu tagamine piirkonnas on tähtis ja selle saavutamiseks on parim vahend see, kui rahvusvaheline avalikkus tunnustab Mägi-Karabahhi," märkis Armeenia peaminister.

"Probleemi ei saa vägivallaga lahendada. Selline on aga Aserbaidžaani poliitika. Meie oleme alati kompromissiks valmis olnud. See on Aserbaidžaan, kes kompromissi ei soovi. Tema jaoks seisneb lahendus etnilises puhastuses," rääkis Pašinjan.

8. oktoobril teatas Pašinjan, et ootab Mägi-Karabahhi iseseisvuse tunnustamist eeskätt Prantsusmaalt, sest president Emmanuel Macron on oma muret olukorra pärast selgelt väljendanud.

Lahingud Mägi-Karabahhi üle Armeenia ja Aserbaidžaani vahel puhkesid septembri lõpus. Armeenlastega asustatud enklaavis elab umbes 150 000 inimest. See kuulutas ennast Aserbaidžaanist sõltumatuks 1990. aastate alguses peetud sõjas, milles hukkus umbes 30 000 inimest.

Mägi-Karabahhi separatistlikku valitsust toetab Armeenia, mis nagu Aserbaidžaan saavutas iseseisvuse Nõukogude Liidu lagunemisel 1991. aastal.