Mina olen üks neist lähikontaktsetest, keda kolmapäevase seisuga oli Eestis juba pea 15 000, ja kes peab püsima kodus. Lisaks muidugi kõik koroonaviirusega nakatunud inimesed. Need numbrid kahjuks aina kasvavad ja vaevalt, et siin lähiajal suurt pidurdumist ette on näha. Minule sai saatuslikuks üks 20-minutiline kohtumine ning nagu paljudel teistel, polnud ei mul ega ka hiljem positiivse testi saanud inimesel õrna aimugi, et selline olukord võib tekkida.

Praegu on minu kui lähikontaktse karantiini seitsmes päev. Sain kontaktist teada küll paar päeva pärast kokkupuudet, kuid andsin esmaspäeval hommikuse ninakinnisuse tõttu igaks juhuks kohe ka ise testi. Tundsin end küll tervena, kuid vähemalt saavad minuga pärast neljapäeva kokku puutunud inimesed rahulikult hingata. Õnneks olin negatiivne. Testi jaoks andis mulle saatekirja muidugi perearst.

Sellest testist aga ei piisa, et pääseda 14-päevase karantiini asemel kümne päevaga. Nüüd pean andma pühapäeval uue negatiivse testi, et siis neli päeva varem enam-vähem tavalise elurütmi juurde naasta, nii palju, kui see praegu maailmas võimalik on.

Kümnenda päeva testi hankimisega läks aga elu huvitavaks. Juhendit või infot, kuidas ma end testile kirja saaksin panna, ei tulnud. Niisiis asusin asja uurima. Viimase kahe päevaga olen helistanud nii oma perearstile, terviseametile kui ka koroonaviiruse infoliinile.

Alustame perearstist ja kolmapäevast. Alguses ei osanud ta öelda, kas kümnendal päeval tehtava testi eest peab patsient ise maksma või saab perearst saatekirja anda. Pärast paaritunnist ootamist sain temalt kõne, et kümnendal päeval testimine pole n-ö esmatasandil oluline ning seega peaksin selle eest ise maksma. Perearsti teatel sai ta selle informatsiooni terviseametist.

Seejärel helistasin terviseametisse, numbrile, kust sain teada, et olen lähikontaktne. Sealt öeldi mulle kiirelt, et kümnendal päeval antav test on tasuta ning saan end sinna ise registreerida. Number on 6464 848 ja kui keegi sealt vastuse peaks saama, siis te olete õnneseen. Mina igatahes pole umbes 15 korral numbrit valides neid kätte saanud ja rasket kättesaadavust nentis ka terviseamet.

Kuna terviseameti inimestel oli ilmselgelt kiire, siis ei tülitanud ma neid enam pikemalt ja helistasin hiljem täpsustavate küsimustega koroonaviiruse infoliinile. Sealt paluti mul samuti helistada samale numbrile, kuid taaskord nenditi, et ilmselt sinna löögile ei pääse. Vähemalt anti lootust, et reedeni on aega neid oma kõnedega pommitada.

Lisaks anti mulle ka aadress koroonatestimine.ee, kust peaks ise end kirja saama panna. Lootusrikkalt logisin end mobiil-ID abil sisse ja lootsin, et nüüd saan aja. Loota võib ju igasugu asju, aga testile ma end kirja ei saanud.

Helistasin siis neljapäeval taaskord infoliinile ja proovisime paralleelselt väga abivalmi naisega sama protsessi koos teha. Mure oli selles, et kuigi ma sain endale juba meelepärase aja valida, siis tuli mulle pärast valikut veateade: ''Puudub saatekiri''.

Infoliinil olev naine ei osanud seepeale midagi öelda ja tunnistas, et ka kolmapäeval oli leheküljega probleeme. Ta soovitas mul siiski veel terviseametiga ühendust võtta ja selle kohta uurida. Nii ma ka tegin, aga paraku tulutult. Taas soovitati helistada numbrile 6464 848 ning esialgu ei osatud öelda, miks nõuab koroonatestimine.ee minult kui lähikontaktselt saatekirja, kuid asja lubati uurida.

Praegu võib nentida, et tore, et on neljapäev ning mul on veel üks päev aega telefoni otsas istuda ja kuulata meeleolukat ''kutsumist'', ent kuigi palju lootust see muidugi ei sisenda.

Kui ma reede pärastlõunaks pole kedagi kätte saanud, siis jääb muidugi üle ka teine variant - lasta rahakoti rauad valla ja maksta testi eest ise 78-81 eurot. Seda ei soovi aga teha ükski täiemõistuslik inimene, kui olemas on teadmine, et testi peaks teha saama tasuta.

Loodan, et minuga toimunu on erand, kuid kardan, et nii see siiski pole. Vähemalt tunnistan siiralt, et kõik vestlused olid meeldivad ning tuleb tõdeda, et olukord on ikka veel kõigi jaoks uus ja segane. Pahane ma kellegi peale pole, kuid loodan, et süsteemid lihtsalt lähevad paremini tööle.

Siiski, nagu eestlastele ikka meeldib öelda, siis lootus sureb viimasena. Soovin kõigile tervist!