Praeguseks on teada, et 2024. aastal ning kogu Dataseliga seotud hankeprojektide puhul ei lähtutud kokkulepetest, kuidas hankeprotsess käib. RKIK-i peadirektor Elmar Vaher rääkis, et tema ei tea, kuidas Dataseliga esimesed läbirääkimised tehti. "Mina siin siis ei töötanud ja minu meeskond ei töötanud siin. Seepärast saame praegu rääkida sellest, kuidas meie nüüd käitume," nentis ta.

Meediast on läbi käinud teave, et Datasel kopeeris oma mürsupildid muudelt veebilehtedelt ja kasutas selleks isegi arvutimängu kaanepilti. RKIK ei tea, kuidas võeti vastu otsus, et just sellise ettevõttega oleks õige teha koostööd. Samuti pole dokumenteeritud kujul ülevaadet, kuidas ettevõttega kontakt loodi või selleni üldse jõuti.

Tagantjärele pole ka välja selgitatud, kuidas Dataselile taustakontroll tehti ega ka kokkuvõtet sellest. See on oluline, sest tavaliselt kontrollitakse hangetes eelkõige seda, kas ettevõttel on tegelikult olemas tehnoloogia, mida ta pakub, ning kuidas ta suudab tõendada oma võimekust seda tehnoloogiat tarnida. Samuti hinnatakse ettevõtte finantsvõimekust, sealhulgas investorite olemasolu, pangagarantiisid ja muid finantseerimise võimalusi.

Uurimisrühm tuleb Eestisse

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevasel istungil rääkis Vaher, et Euroopa Komisjon saadab septembri lõpus uurimisrühma kolmeks päevaks Eestisse, et uurida, kui hästi on RKIK täitnud oma hoolsuskohustust.

Vaheri sõnul jätkab RKIK ka praegu 2024. aastal toimunu kohta dokumentide otsimist ning suhtleb endiste juhtidega, et saada Dataseli lepingute kujunemisest võimalikult täielik ülevaade.

Esialgu avalikkuses kõlanud väide, et halvasti on läinud vaid üks leping, on tänaseks muutunud. RKIK-i andmetel on lõpetatud seitse lepingut.

Neist viis on praegu kohtus või vahekohtus ning kaks lepingut on lõpetatud, kuid nende puhul käivad läbirääkimised ja valmistutakse võimalikeks kohtuvaidlusteks. Kahte viimast lepingut RKIK praegu täpsemalt kommenteerida ei saa, kuna läbirääkimised on konfidentsiaalsed.

Kohtus ja vahekohtus olevad lepingud on seotud Dataseliga.

Datasel on omakorda esitanud RKIK-ile vastunõude, kuid selle täpset sisu praegu ei avaldata. Samuti pole RKIK näinud nõude aluseks olevaid dokumente. Kuna vaidlused on pooleli, ei välistanud RKIK, et tegemist võib olla ka taktikalise vastukäiguga. Vastunõude rahalist suurust keskus praegu avalikustada ei soovinud.

Raha tuli Euroopa rahurahastust

Dataseliga seotud umbes 70 miljoni euro suuruse hanke rahastus ei tulnud Eesti maksumaksjalt, vaid Euroopa rahurahastust. Tegemist oli Euroopa tasandi rahastusega, mille taustal on muu hulgas külmutatud Venemaa varadest saadud vahendid.

Vaheri sõnul on RKIK-il praegu töös umbes 200 hankeprojekti, millega tegeleb ligikaudu 80 inimest. Nende hulgas on juristid, projektijuhid ja tehniliste kirjelduste koostajad. Lepinguotsuseid teeb RKIK ning lepingutele kirjutab alla RKIK-i peadirektor. "See tähendab seda, et RKIK vastutab oma tegevuste eest," ütles Vaher.

RKIK-i peadirektori asetäitja hangete valdkonnas Asko Kivinuk rääkis, et RKIK kaasatakse hankesse juba planeerimise ja hinnastamise etapis. Kaitseministeeriumi arengukavast tulenevad taristu- ja hankekavad, mille alusel koostatakse hankeplaanid.

RKIK-i nõustav Soraineni vandeadvokaat Maria Pihlak rõhutas, et kohtumenetlused ja vahekohtumenetlused on kinnised ning pooled ei saa avalikkuses menetluse kõiki asjaolusid ega tõendeid kommenteerida.

Lisaks sisaldavad lepingud konfidentsiaalsusklausleid, millega võivad kaasneda leppetrahvid. Seetõttu peab RKIK olema ettevaatlik, millist infot käimasolevate vaidluste kohta avaldab.

Lepingud ei jõudnud kohale

Vaher lükkas ümber ka väite, nagu oleks RKIK riigikontrolli eest andmeid varjanud. Tema sõnul tegid organisatsiooni töötajad igakülgselt koostööd, kuid lepingu materjalide saatmisel tekkis tehniline tõrge. Vajalikud dokumendid saadeti riigikontrollile esimest korda 21. mail ja uuesti 5. juunil, kuid need ei jõudnud esialgu adressaadini.

Vaher ütles, et võtab juhina vastutuse selle eest, et materjalide kohalejõudmist ei kontrollitud.

RKIK-i juhtkonna sõnul on Dataseli juhtumi üks peamisi õppetunde, et hankeotsuste tagamaad, taustakontroll ja dokumentatsioon peavad olema edaspidi selliselt fikseeritud, et ka aastaid hiljem oleks võimalik üheselt tuvastada, kuidas ja miks konkreetse lepingu sõlmimiseni jõuti.

Harju maakohtu menetluses oleva RKIK-i hagis Datasel S.R.L vastu esindavad RKIK-i ehk sisuliselt Eesti riiki Raul Kartsep, Maria Pihlak ja Kaupo Lepasepp advokaadibüroost Sorainen. Dataseli esindavad Maksim Kozlov, Veiko Viisileht ja Liina Rekand advokaadibüroost LINKLaw.