Riigikohus jättis presidendivalimistega seotud kaebuse rahuldamata

Vabariigi valimiskomisjon vaatamas üle Kalle Grünthali protesti
Vabariigi valimiskomisjon vaatamas üle Kalle Grünthali protesti Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Riigikohus ei rahuldanud riigikogu liikme Kalle Grünthali kaebust presidendivalimiste hääletamiskorra rikkumise kohta. Kohus ei vaadanud läbi ka kaebust, mis puudutas hääletustulemuse kindlakstegemist, kuna seda ei esitatud valimiskomisjonile.

Vabariigi valimiskomisjon (VVK) otsustas 29. augustil, et presidendivalimistel on võimalik hääletada ka riigikogu hoone hoovi pargitud sõiduautos, kui valija viibib sõidukis üksinda.

Kaks päeva hiljem toimus presidendivalimiste teine hääletusvoor, kus seda võimalust kasutas riigikogu liige Marika Tuus-Laul.

Riigikogu liige Kalle Grünthal viibis hääletamise ajal riigikogu hoovis ja filmis toimuvat eemalt mobiiltelefoniga. Ta esitas VVK-le protesti, milles leidis, et hääletamise salajasus polnud tagatud.

Kaebaja sõnul ei keeranud valimiskomisjoni esimees hääletussedeli täitmise ajal autole selga, vaid jälgis valijat paari meetri kauguselt kogu aja. Samuti viitas Grünthal sellele, et seaduse järgi peab hääletamine toimuma hääletamiskabiinis, milleks autot pidada ei saa.

Valimiskomisjon jättis Grünthali protesti rahuldamata, kuid ta kaebas edasi riigikohtule ning vaidlustas lisaks hääletamiskorrale ka tulemuse kindlakstegemist. Nimelt märkas ta häälte lugemisest tehtud videot vaadates, et kahel hääletamissedelil oli lahtrisse märgitud "linnuke", mitte rist, nagu seadus nõuab.

Presidendivalimise tulemusi ei tühistata

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis kolmapäeval avaldatud otsuses, et hääletamiskorra rikkumise küsimuses pole kaebus põhjendatud ja jäetakse rahuldamata.

Kohus märkis, et hääletuskabiin aitab tagada valimiste salajasuse nõude täitmist, kuid seaduses pole kirjas täpsemaid tingimusi, millele kabiin peab vastama. Nende üle otsustamine on jäetud eelkõige VVK pädevusse.

Valimiskomisjon peab tasakaalustama vastandlikke huve, sest lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta.

Riigikohtu hinnangul ei läinud autos hääletamine seaduse ega põhiseadusega vastuollu, kuna salajasus oli piisavalt tagatud. Videosalvestisest selgub, et valimiste korraldajad seisid autost piisavalt kaugel ja paiknesid nii, et mitte näha, kas ja mida valija sedelile kirjutas.

Lisaks poleks väidetav hääletamiskorra rikkumine valimistulemust mõjutanud, kuna ka ilma autos antud hääleta oleks kandidaat pälvinud piisava toetuse.

Hääletamistulemuse kindlakstegemise küsimuses (rist või "linnuke") jättis Riigikohus Grünthali kaebuse läbi vaatamata, sest enne kohtusse pöördumist oleks ta pidanud esitama protesti VVK-le. Riigikohtule kaebuse saatmise ajaks oli protesti tähtaeg aga juba möödunud.

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: