Arko Okk leidis, et presidendivalimisel rikuti valimiskasti pitseerimise nõuet, kuna valimiskasti sulgemiseks kasutati kaablivitsa. Ta taotles valimistulemuse tühistamist, hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist ja uue valimise korraldamist.

Valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli märkis, et ülekandest jäi mulje, nagu oleks tegemist kaablivitsaga, kuid tegelikult on tegemist selleks toodetud plommidega, mida on kasutatud igal valimisel.

Komisjoni liige Gert Uiboaed sõnas, et samu plomme on kasutatud ka riigikogu juhatuse valimisel ja pika perioodi jooksul. Pitseerimise viis on seega pikka aega kasutusel olnud. Samuti kleidis Uiboaed, et isikul puudub protesti esitamise õigus ja protest tuleb jätta läbi vaatamata.

Samale seisukohale jäi Dilaila Nahkur-Tammiksaar, kes lisas, et seadusest ei loe välja, et pitseerimise viis oleks konkreetselt ette kirjutatud. Tehnika ja võimalused muutuvad ajas ning seetõttu ei ole kõik konkreetselt välja kirjutatud, kuidas seda tuleks teha.

Teet Raidma sõnas, et tegemist oli plommiga, millel oli number ning kõik said selles veenduda. Valimiskast ei väljunud avalikust ruumist ega tähelepanu alt.

Valimiskomisjon leidis, et protest tuleb jätta läbi vaatamata ning sisuliselt oli samuti kõik kontrollitud ja õige.

***

Kalmer Kiidma tõstatas oma pöördumises küsimusi seoses presidendivalimise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemisega. Muu hulgas puudutas pöördumine lapsega hääletamiskabiinis viibimist, riigikogu liikmete poolt oma valiku avaldamist, nn linnukesega märgitud hääletamissedeli kehtivaks lugemist ning valimiskasti sulgemist ja teleülekannet.

Valimiskomisjoni esimees Ingrid Kullerkann oli seisukohal, et pöördumine ei ole protestina käsitletav, vaid tegu on selgitustaotlusega. Komisjon oli koosoleku juhatajaga nõus. Kullerkann sõnas, et pöördujale vastatakse valimiskomisjoni nimel.

***

Andres Nadel vaidlustas presidendivalimisel nn linnukesega märgitud sedeli kandidaadile antud kehtivaks hääleks lugemise. Tema hinnangul saab kehtivaks lugeda üksnes ristiga märgitud sedeli. Ta palus kõik sedelid uuesti kontrollida, nõuetele mittevastavad sedelid kehtetuks tunnistada, hääletamistulemus tühistada ja korraldada uus hääletusvoor.

Airi Mikli sõnas, et Nadeli pöördumine puudutab hääletustulemuse kindlakstegemise korda, kuid presidendivalimise seaduse kohaselt on protesti esitamise õigus üksnes riigikogu liikmel. Kuna pöörduja ei ole riigikogu liige, puudub tal selleks õigus ning pöördumist ei tuleks sisuliselt läbi vaadata. Ta lisas, et sooviks siiski laiemalt arutada, kas nn linnuke on käsitatav ristina. Mikli selgitas, et seadus näeb ette, et riigikogu liige väljendab oma tahet kandidaadi nime taha risti tegemisega, kuid seadus ei täpsusta, mida rist tähendab. Geomeetrias käsitatakse ristuvate sirgetena selliseid lõikuvaid sirgeid, mille vahele jääb täisnurk. Mikli hinnangul saab ka nn linnukest mõistlikult käsitleda kahest sirgjoonest moodustuva, lõpetamata ristina, ning kui protesti oleks esitanud selleks õigustatud isik, oleks komisjon sellise nn linnukese siiski ristiks lugenud.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar lisas, et nn linnukesi on ka varasemalt ristina loetud. Kahtlust tahte selguses tekitaks pigem näiteks küsimärk lahtris, mitte nn linnuke. Komisjon vaatas kõnealuse sedeli kohapeal üle ja leidis üksmeelselt, et hääletaja tahe on üheselt selge.

Teet Raidma hinnangul on nn linnuke ristina käsitatav, kasvõi pooliku ristina – nii nagu igapäevaelus loetakse ristiks tehtud nn linnukest sooviavaldustel ja muudel dokumentidel, kus nn linnukese tegemise korral avaldust rahuldamata ei jäeta.

Ingrid Kullerkann sõnas, et meie kultuuriruumis väljendatakse tahet tihti just nn linnukesega. Antud juhul oli sedelil kandidaadi poolt selgelt hääletatud ning enne hääletamist oli põhjalikult selgitatud, et kandidaadi vastu hääletamiseks tuleb tema nime juures olev lahter jätta tühjaks – nii said sellest aru ka need riigikogu liikmed, kes kandidaadi poolt häält anda ei soovinud.

Komisjon oli seisukohal, et pöördumine tuleb jätta läbi vaatamata.

***

Ka Koit Kranig leidis, et presidendivalimisel loeti kehtivaks hääletamissedeleid, millele oli risti asemel märgitud nn linnuke. Kraning leidis, et selliste sedelite kehtivaks lugemine rikub seadust. Pöörduja märkis, et soovib avaldada protesti valimisreeglite rikkumise kohta.

Airi Mikli sõnas, et pöördumise sisu on ehk sarnane eelnevate pöördumistega. Ta leidis, et pöördujale võiks selgitusi anda, kuna pöördujale on jäänud mulje, nagu oleks mittetäielike ristidega sedeleid olnud hulgaliselt. Ta tegi ettepaneku selgitada olukorda ja anda teada, et mittetäieliku ristiga sedeleid oli tegelikult üks. Komisjoni liikmed olid ettepanekuga nõus.