Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul toob antud lepe selguse LNG tarneahela kõige olulisema osa ehk LNG ujuvterminali kohta: "Meie ühine tegevus, sealhulgas läbirääkimised laevaomanikuga, lähevad plaanipäraselt, et kindlustada laeva saabumine meie piirkonda aasta lõpuks."

"Kui ujuvterminaliga ehk LNG hoiustamise laevaga on saanud selle keerulise ja paljusid osapooli hõlmava koostööprojekti nurgakivi paika, siis Eestis jätkame Alexela ja Infortariga läbirääkimisi haalamiskoha väljaarendamiseks Paldiskis," ütles Veskimägi.

Nendest läbirääkimistest sõltub, mis hetkest gaasikauplejad saavad asuda LNG-terminali kasutama gaasi Balti regiooni toimetamiseks.

"Tahame tulla esimesel võimalusel avalikuks terminali kasutamise reeglitega turuosalistele," lisas Veskimägi.

Eleringi ja Gasgridi sõlmitud koostööleppe järgi arendavad osalised LNG ujuvterminali kasutuselevõtmiseks vajaliku taristu ja kannavad seotud kulud kummaski riigis ise. Samas ujuvterminali rendikulud kantakse ühiselt.

Ujuvterminali rendikulud jagunevad osaliste vahel samas proportsioonis Eesti ja Soome gaasitarbimisega ehk Eleringi osalus on 20 ning Soome partneril 80 protsenti.

Praeguse plaani järgi saabub LNG ujuvterminal Eestisse selle aasta lõpus ja jääb siia, kuni selle vastuvõtmise suutlikkus on ka Soomes olemas.  Soomes seistes suudab ujuvterminal teenindada parimal moel nii Soome kui ka Eesti kliente ja tagada mõlema riigi varustuskindluse, teatas Elering.