2014. aastal jäi meil LNG-terminal Eestisse ehitamata, andsime vabatahtlikult selle võimaluse soomlastele, kes kaheksa aasta jooksul pole jõudnud isegi mitte paberil projektini. Ajalugu pakub meile võimalust oma vead parandada, kasutame selle ära ja anname lisaks Eesti energiajulgeoleku tagamisele meie majandusele täiendava hoo. Pole põhjust väärt ideed, otsustusõigust ja lisaks veel maksumaksja raha niisama heast peast ära anda.

Kas mäletate 1990. aastaid? Väga palju sai siis poolmuidu käest ära antud. Töötavaid ettevõtteid ja häid ideid sisuliselt kingitud. Aastaid olime ise hakkama saanud, siis ühtäkki enam mitte. Välismaalane oli autoriteet ainult seetõttu, et oli piiri tagant pärit, tema ees kummardasime. Vabatahtliku moonaka mõju ulatub praeguseni: tihti usaldame võõraid omadest enam, unustades, et tõsise jama korral mõtlevad võõrad ikka esmalt enda huvidele. Seda on näidanud ka viimatised kriisid.

Eelmise sajandi lõpu päritolu on ka ainult Eesti turu raames mõtlemine. Küsige noorelt alustavalt ettevõtjalt tema tulevikuplaanide kohta. Neil ei tule pähegi omi eesmärke Eestiga piirata, nad mõtlevad kas regionaalselt või lausa globaalselt, piiride üleselt. Nende klient võib asuda ükskõik millises riigis. Meil kõigil on põhjust noortest õppida ja oma lennukõrgust tõsta.

Kolmas lähiajaloost pärit taak on mõnetine usaldamatus avaliku ja erasektori vahel. Üks selle põhjus on kergekäeline vastastikune sildistamine: avalik sektor on aeglane, erasektor kasumiahne. Tegelikkuses on eraldi võttes mõlemad tugevad ja tulemuslikud, kui vaid nende vahele senisest kandvama usaldussilla saaks ehitatud ja mõned olulised eduprojektid koos tehtud. Eesti on paraku valdavalt pigem konkurentsi- kui koostööusku.

Meil on näited ka Eestist. Needsamad Alexela ja Infortar on koos riigiga tegelikult koos juba ühe eduprojekti energeetikas teinud ning toodavad kolmes jaamas riigi toel rohegaasi. Riigi ja kahe konkureeriva energiafirma koostöö tulemusel on nüüdseks kolmekordistunud biometaani tootmismahud Eestis. Paljude linnade ühistransport on üle läinud kohalikule kütusele rohegaasile ja linnad on saanud puhtama õhu ning maal põllud kohapealse väetise ja keskkonnanõuded täidetud.

Tegelikult on koostöö energiavaldkonnas selle spetsiifilisuse ja investeerimisvajaduse tõttu lausa möödapääsmatu. LNG-terminali puhul on vaja lisaks LNG-le veel merendus- ja logistikateadmisi ning teadmised ja kogemused tuleb liita.

Majanduskasv ja heaolu tulevad investeeringutest. Investeeringud tulevad vaid siis, kui on investeerimiskindlus, mille üks peamisi eeldusi on energiajulgeolek ja tarnekindlus. Kogu majandus käib energia ja kütuste peal, toimiv energiaprojekt suurendaks kindlust meie vastu ning annaks täiendavalt võimalusi ka välispoliitikas. Kõige rohkem võidaks sellest aga meie tööstus, mis saaks piirkonnas konkurentsieelise.

Ja lahendus sügiseks. Praegu ju ühtegi teist varianti tarnekindluse tagamiseks peale Paldiski LNG-terminali pole. Gaasile – eriti talvise tarbimise kõrghetkel – samuti mitte, tarbimismugavusest rääkimata. Ümberlülitumine teistele kütustele sedavõrd lühikese aja jooksul tundub samuti ebatõenäoline.

Sellisel juhul peaks Eesti katlamajasid täis ehitama ning soojuspumpadele üleminek koormaks täiendavalt meie ülekande- ja jaotusvõrke. Kui asendame gaasi kütteõliga, kukume 10-15 aastat tagasi ja võime pikaks ajaks rohepöördele kriipsu peale vedada.

Me kõik mäletame aastavahetuse energiakriisi ja kui raskesse olukorda see paljud pered ning tööstused pani ning kui palju pidi riik leevendusmeetmeks maksma. Energiakriisi jätkumisest meil tõenäoliselt pääsu pole, kuid praegu on oluline selle ulatuse vähendamiseks ära teha kõik, mis on meie võimuses. Võimatu on eelistada üht teisele, kodusoojaga sama oluline on, et tööstus toimiks, töökohad säiliksid ja inimestel oleks, mille eest muuhulgas ka küttearveid maksta.

Vahest katsuks nüüd vanad traumad minevikku jätta, selja rohkem sirgu ajada ning Eestisse avaliku- ja erasektori koostöös piiriülene projekt ära teha. Seda kõike LNG-terminal endas ühendab. Variant on jääda ka kangekaelselt laua taha nn oma nägu säilitades vaidlema, suurendades sellega iga päev ebakindlust niigi ebakindlal ajal. Mina kutsun üles kokku leppima, sest võita on mõlemal poolel, laiemalt majandusest rääkimata.