Kas on mingisuguseid uudiseid LNG-terminali osas?

Jah, on küll. Uudis on see, et viimane pakkumine, mis eile meile laekus, täna räägiti see läbi veelkord Eleringi, MKM-i, Alexela ja Infortariga. Ja peab ütlema, et see pakkumine on mõistlik, sellega on hea edasi minna.

See tähendab, et eraarendaja ehitab selle kai välja, meie ülesandeks jääb tagada toruühendus, millega me kahtlemata oleme väga nõus, ja lasta gaas võrku. Nii et ma arvan, et pika protsessi tulemus on kokkuvõttes väga positiivne.

Aga kes siis veeldatud maagaasi ujuvterminali rendib?

Selle üle veel läbirääkimised käivad. Siin on mitu varianti, see ei ole veel lukku löödud. Aga põhimõtteliselt see, mis puudutab kai ehitust - me ei ole veel millelegi alla kirjutanud -, see pakkumine on täiesti turupõhine, erasektori ettevõtmine, nii et ma arvan, et maksumaksja seisukohalt väga hea lahendus.

Kui palju Alexela ja Infortar kai eest Eesti inimestelt raha tahavad?

Selle kai eest ei taha nad midagi. See on puhtalt erasektori ettevõtmine, teevad seda täiesti turupõhiselt. Loomulikult nad eeldavad seda, et riik omalt poolt nende tegevust toetab moraalselt ja eeldavad, et Elering ehitab toruühenduse välja, mida me oleme kogu aeg lubanud teha, mida ka Elering teeb. Ja Elering laseb selle laekuva gaasi võrku, mille vastu meil ei saa ka midagi olla.

Kas riik hakkab selle kai eest siis rendimakseid maksma?

Ei, see on täiesti turupõhine. Kindlasti tuleb tasu gaasi vastuvõtmisel, aga see on ka juba turupõhine tegevus.

Mida see täpsemalt tähendab?

See tähendab seda, et see on kõik eraettevõtja tegevus ilma riigi täiendava kompensatsioonita.

Kas riik annab mingisuguseid garantiisid?

Riik omalt poolt lubab seda, et kai saab olema ühendatud võrguga ja gaas lastakse võrku.

Kas riik võtab endale mingisuguseid muid kohustusi?

Ei, riik selle kokkuleppega ei võta endale rohkem mingeid muid kohustusi.

Ka mitte kohustusi garanteerida mingisugune gaasimaht või aluste hulk kai ääres või muud sellist?

Ei, selliseid kohustusi ei ole.

Ehk praeguse kokkuleppe kohaselt ainus asi, mida riik teeb, on ehitab toru?

Ainus asi selle kokkuleppe kohaselt on see, et ühendab toru, laseb gaasi võrku.

Kuidas Alexela selle mudeli alusel oma kulutused kai ehitamisse tagasi teenib?

Täiesti turupõhiselt, nii nagu iga terminaliga oma kulutusi tagasi teenitakse.

Kui palju gaasi hinda tõstab kokkulepe Alexelaga, kui palju LNG-le otsa pannakse kai eest?

See on jällegi väga reguleeritud turg. Siin ei ole eraettevõttel seda voli, et kirjutab gaasile juurde nii palju kui tahab, ka terminaliäri on reguleeritud. See, milline on nende äriplaan, tuleks nende enda käest küsida.

Varem on laekunud meediasse informatsiooni, et Alexela on soovinud kai eest renditasu ja muid erinevaid garantiisid või hüvesid, siis midagi sellist praegu plaanis ei ole?

Ei ole. Mul on tõsiselt hea meel, et sellise tulemuseni oleme jõudnud, et erasektor võtab selle puhtalt enda kanda, enda teha. Siin kindlasti tuleb vaadata ka tausta. Viimase kahe kuu jooksul on väga palju maailmas muutunud ja kindlasti erasektor saab julgemalt vaadata sellesse, et kogu see LNG toomine, ümbertöötlemine saab olla turupõhine. Need muutused on tõesti olnud dünaamilised ja kiired, see on ka kindlasti tõsi.

Kas Alexela saab aru, et hüpoteetiliselt võib see kai leida kasutust ainult lähemad kaks aastat?

Nende äriplaani mul on ääretult keeruline kommenteerida. See võib olla üks võimalus, aga ma pigem oleksin ka seda meelt, et see kai leiab kasutust palju pikema aja jooksul.

Kas see tähendab ka seda, et riik on loobunud plaanist rentida Soomega ühiselt veeldatud maagaasi ujuvterminal, mis liiguks kahe aasta möödudes Soome?

Laeva osas ei ole läbirääkimised lõppenud. Need veel jätkuvad ja jätkuvad ka koos Alexela ja Infortariga. Siin ei saa veel midagi lõplikult lukku lüüa.

Aga soomlased on otsustanud igal juhul endale see laev hankida?

Jah, soomlased kindlasti endale laeva hangivad, selles mul ei ole tänase päeva seisuga küll mingisugust kahtlust. Siin tuleb lihtsalt arvestada sellega, et Soome LNG-turg on selles piirkonnas kõige suurem ja ma arvan, et Soome riik mõtleb oma riigi energiajulgeolekule tõsiselt.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et selle piirkonna turuga on ühinenud nüüd ka juba ju Poola ja ma arvan, et see on oluline tõuge ka selles suunas, et veel üks, ka Eestis olev LNG-terminal suudab tagada piisavat mahtu selleks, et äriplaan õnnestuks.

Ehk praeguse nägemuse kohaselt tuleb Paldiskisse permanentselt 30 teravatt-tunnise läbilaskevõimega algselt ujuvterminal, aga pikas plaanis ka näiteks maa peal asuv terminal?

Kindlasti äriplaani kohta tuleb küsida Alexelalt, Infortarilt, aga kuna maapealne terminal on odavam pidada, siis ma arvan, et nende äriplaan sisaldab ka seda, et ehitada maa peale püsiv terminal. Aga oma plaane peaksid nemad ikka ise kommenteerima.

Seniks, kuni nad maapealset terminali rajavad, nad hoiavad seal seda veeldatud maagaasi ujuvterminali ja keevitavad oma investeeringu lihtsalt Eleringi võrku antava gaasi hinnale otsa, mille hinnale teeb järelevalvet konkurentsiamet?

Täpselt nii, konkurentsiamet teeb selle üle järelevalvet. Aga see on nagu iga terminaliga, et igal terminalil on omad kulud ja loomulikult need jõuavad lõpuks sellesse kaupa, mida selles terminalis käideldakse.

Põhimõtteliselt riigi kulu on see, mis selle toru ehitamine maksma läheb?

On räägitud neljast miljonist, pluss/miinus. Seda võib-olla oskab paremini hetkel kommenteerida Elering.

Millal võib selle veeldatud maagaasi ujuvterminali osas selgus tekkida?

Ma arvan, et see on umbes järgmise nädala jooksul, kui on päris selge, kuidas see laev sinna tekib ja mis laevaga saab olema tegemist.

Kas läbirääkimised on kolmepoolsed? Kas seal osalevad Eesti võrguhaldur, Soome võrguhaldur ja Infortar/Alexela konsortsium?

Kuna me oleme jõudnud Alexela ja Infortari poolt sellise pakkumiseni, kus nad teevad seda kõike turupõhiselt, tuleb meil lahendada ka laeva küsimus. Nüüd on tõesti nii, et tulevad ka kohtumised kahe riigi Eleringide ja Alexela ja Infortari vahel, et teha selgeks, kas see on see laev, millest oleme siiamaani rääkinud, või see saab olema mingi teine laev.

Kolmepoolselt siis lepitakse selles kokku?

Kui me räägime sellest laevast, millest oleme siiamaani rääkinud, siis jah. Aga kui see on mingi teine laev, siis siin tegutseb eraettevõtja juba ise.

Selle laeva rentimise puhul, kui seda teeb Alexela, pole eraldi riigi investeeringut tarvis? Kui minnakse edasi esialgse plaaniga, siis on vaja ühisettevõtte sissemaksus kümme kuni 30 miljonit eurot?

Põhimõtteliselt küll jah, aga ma veel siin mingeid lõplikke kommentaare ei annaks. See teema on veel lahtine.