ERR-i uudistetoimetuse tellitud Kantar Emori küsitlusest selgus, et Reformierakonna, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liitu peab parimaks 38 protsenti valimisealistest kodanikest.

Populaarsuselt teisel kohal oli 9.–14. juunini tehtud 1537 valimisealise vastajaga küsitluses vastusevariant "ei oska öelda" – oma koalitsioonieelistust ei osanud välja tuua 24 protsenti valijatest.

Kolmandal kohal oli praegu läbirääkiva kolmiku peamine alternatiiv ehk Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liit, mida sooviks näha Eestit valitsemas 19 protsenti.

Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliidu jätkamist oleks soovinud näha vaid kaheksa protsenti. Reformierakonna ja EKRE liitu veel vähem – vaid kolm protsenti.

Kaheksa protsenti oli neid, kes sooviks näha veel mõnda muud liitu, mis oleks aga äärmiselt ebatõenäoline (näiteks, kus koos oleks EKRE ja SDE vms).

Kui eemaldada "ei oska öelda" vastajad

Kui eemaldada vastusevariantidest "ei oska öelda" vastajad ehk jätta vaid selge poliitilise eelistusega vastused (nagu tehakse erakondade reitingute küsitluste esitlusel), eelistab praegu läbirääkivat Reformierakonna, Isamaa ja SDE liitu 50 protsenti valijatest.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liitu eelistaks sel puhul 25 protsenti ehk samuti poole vähem.

Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse jätkamist soovinuks 11 protsenti, Reformierakonna ja EKRE liitu vaid neli protsenti.

Eri erakondade valijate koalitsioonieelistused

Kui vaadata, millised eelistused olid koalitsioonivariantidele inimeste valimiseelistusi silmas pidades, siis Reformierakonna ja SDE valijad eelistavad kindlalt praegu läbirääkimisi pidavat võimuliitu koos Isamaaga. Reformierakonna valijatest koguni 82 ja SDE valijatest 58 protsenti peab seda parimaks variandiks.

Isamaa valijad on rohkem segaduses, kuigi ka nende hulgas on populaarseim Reformierakonna, Isamaa ja SDE liit. Isamaa valijatest 42 protsenti eelistaks praegu läbi rääkivat kolmikut, kuid 19 protsenti oleks soovinud näha uut võimuliitu koos Keskerakonna ja EKRE-ga.

Keskerakonna valijatest eelistaks enim Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liitu – nii leidis 40 protsenti Keskerakonna valijatest. Keskerakonna valijate seas on aga teistest parteidest enim (28 protsenti) neid, kes oma koalitsioonieelistust öelda ei osanud. 23 protsenti Keskerakonna valijatest oleks eelistanud Reformierakonna ja Keskerakonna liidu jätkamist, samas kui Reformierakonna toetajatest oli sel seisukohal vaid seitse protsenti.

EKRE valijad eelistaks ülekaalukalt (72 protsenti) Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liitu. Teisel kohal on EKRE valijate seas EKRE võimuliit koos Reformierakonnaga (11 protsenti).

Parlamendivälise Eesti 200 valijad peavad praegu Eestile parimaks valitsuseks Reformierakonna, Isamaa ja SDE liitu – seda toetab 55 protsenti Eesti 200 valijatest. Märkimisväärne hulk (17 protsenti) Eesti 200 valijatest ei oska oma koalitsioonieelistust öelda. 10 protsenti soovinuks Reformierakonna ja Keskerakonna valitsust jätkamas näha ja vaid viis protsenti eelistanuks Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliitu.

Suur erinevus vastaja rahvuse pinnalt

Peale parteilise eelistuse mõjutab ka rahvus oluliselt uue võimaliku koalitsiooni eelistusi.

Eestlastest valijatest eelistab Reformierakonna, Isamaa ja SDE koalitsiooni 45 protsenti. "Ei oska öelda" vastusevariandi märkis 21 protsenti eestlastest valijatest.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliitu sooviks 19 protsenti eestlastest valijatest ehk vahe eelistatuima koalitsioonivariandiga on veelgi suurem kui kõigi vastajate puhul.

Muust rahvusest vastajaid iseloomustab pigem segadus eelistuse määratlemisel – nende seas oli enim (36 protsenti) neid, kes ei osanud oma eelistatuimat koalitsioonivarianti välja pakkuda.

Muust rahvusest vastajate vastusevariantides oli teisel kohal Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit, mida sooviks 21 protsenti.

16 protsenti oleks eelistanud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse jätkamist. 15 protsenti muust rahvusest vastajatest eelistab praegu omavahel läbirääkivat Reformierakonna, Isamaa ja SDE võimuliitu.

Mida vanem, seda selgem eelistus

Vaadates vastajate vanust, siis erinevused ilmnevad "ei oska öelda" vastajate osakaalus. Mida nooremad valijad, seda suurem on "ei oska öelda" vastajate osakaal.

18–34-aastastest ei osanud oma eelistust öelda 30 protsenti, 35–49-aastastest 23 protsenti, 50–74-aastastest 22 protsenti ning 75–84-aastastest 16 protsenti.

Vastavalt vastajate vanuse kasvule suurenevad mõlema peamise alternatiivi ehk Reformierakonna, Isamaa ja SDE ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa toetajate osakaal, kuid selgelt eelistatuim on esimene variant.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 9.–14. juunini ja sellele vastas 1537 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Pooled vastajatest küsitleti veebis ja pooled telefoni teel. 

Kell 11 kommenteerivad ERR.ee veebisaates inimeste poliitilisi eelistusi Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Indrek Kiisler ja Urmet Kook.