Emori poolt 12.-19. augustini tehtud üle-eestilise 1141 vastajaga küsitluse järgi sooviks Ülle Madiset presidendiametis näha 35 protsenti vastanutest. Populaarsuselt teine valik küsitluses oli "ei oska öelda", millisele seisukohale jäi 18 protsenti vastanutest.

Välja pakutud kandidaadi kandidaatidest järgnesid Madisele üsna võrdse toetusega Tiit Land (14 protsenti) ja Mart Helme (12 protsenti).

Jonatan Vseviovit sooviks presidendina näha kuus protsenti. Maive Rutet ja Indrek Laulu kaks protsenti.

Vastusevariandi "kedagi muud" valis 12 protsenti. Selle sees pakuti vastajate poolt spontaanselt välja näiteks Alar Karist, Marina Kaljuranda, Hannes Hansot jt.

Eestlastest vastajate seas oli toetus Madisele veelgi suurem ehk 43 protsenti. Järgnesid Tiit Land 16 protsendi, Mart Helme 12 protsendi ja Jonatan Vseviov seitsme protsendiga. Oma eelistust ei osanud välja tuua üheksa protsenti eestlastest vastajatest.

Seevastu muust rahvusest küsitlusele vastajatest oli enim ehk 35 protsenti neid, kes ei osanud oma eelistust Eesti järgmise presidendi osas välja tuua.

Muust rahvusest vastajate seas oli Ülle Madise toetus 20 protsenti, Mart Helmel 11 protsenti, Tiit Landil üheksa protsenti ja Jonatan Vseviovil neli protsenti.

Presidendikandidaatide toetus eri erakondade valijate seas

Emor tõi välja ka presidendikandidaatide toetuse erinevate erakondade valijate seas. Ülle Madise oli eelistatuim valik kõikide erakondade, v. a EKRE valijate seas.

Suurim oli toetus talle Reformierakonna valijate seas (65 protsenti). Selgelt on ta populaarseim valik ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijate (52 protsenti) ja teisipäeval erakondadest viimasena oma eelistuse avaldanud Isamaa valijate seas (48 protsenti). Parempoolsete valijatest toetas Madiset 57 ja Eesti 200 valijatest 42 protsenti.

Ülle Madise oli välja käidud nimedest napilt, aga siiski eelistatuim valik ka Keskerakonna valijate seas. Keskerakonna valijatest 22 protsenti eelistab presidendina näha Ülle Madiset ja 20 protsenti Tiit Landi.

Samas suurus järgus oli Keskerakonna valijate seas neid, kes ei osanud oma eelistust avaldada (21 protsenti) ja kes näeks presidendiametis kedagi muud (20 protsenti).

Tiit Landi toetus oli tema toetust eri erakondade toetajate seas arvestades suurim parlamendiväliste Parempoolsete seas (23 protsenti). Keskmisest enam kogus ta toetust ka Isamaa ja Keskerakonna valijate seas (mõlemas 20 protsenti).

Erakondadest oli Landi toetus madalaim EKRE valijate (kuus protsenti) ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti 200 valijate seas (mõlemas 10 protsenti).

EKRE valijate seas oli suurim mõistagi Mart Helme toetus. EKRE valijatest sooviks Helmet presidendina näha 75 protsenti. Samas kogus EKRE valijate seas kaheksa protsenti toetust ka Madise ja kuus protsenti Land.

Jonatan Vseviovi puhul saab välja tuua, et tema on populaarsuselt teine valik (20 protsenti) Eesti 200 valijate seas.

Madiset toetavad rohkem naised ja haritumad

Ülle Madise toetus on suurem naiste seas. 39 protsenti naistest ja 31 protsenti meestest soovib teda presidendiks.

Tiit Landi soovib presidendiks 15 protsenti meestest ja 12 protsenti naistest. Mart Helme on veelgi suurem soosiks meeste seas, kellest 15 protsenti sooviks teda presidendiks. naiste seas on Helme toetajaid üheksa protsenti.

Ülle Madise on eelistatuim president kõigis vanuserühmades. Kõige kõrgem oli tema toetus noorimas (16-24-aastaste) ja vanimas vastajarühmas (75+ aastat). Toetused noorimas 50 protsenti ja vanimas 44 protsenti.

Vanuserühmadest madalaim oli toetus Madisele 35-49-aastaste seas (26 protsenti). Selles vanuserühmas sai Mart Helme paremuselt teisena 14 protsenti toetust.

Toetus Madisele kasvas vastavalt haridusnäitaja kasvule: põhiharidusega vastajatest soovis teda presidendiks 25 protsenti, keskharidusega vastajatest 34 protsenti ja kõrgharidusega vastajatest 39 protsenti.

Mart Helme toetus oli seevastu kõrgeim põhiharidusega vastajate seas (19 protsenti) ja madalaim kõrgharidusega vastajate seas (seitse protsenti).

Tiit Landi toetus oli 17 protsenti nii põhiharidusega kui ka kõrgharidusega vastajate seas, kuid madalam keskharidusega vastajate seas (11 protsenti).

Emor viis küsitluse läbi 12.-19. augustini. Sellele vastas 1141 inimest vanuses 16+. Küsitluse meetod oli veebiküsitlus ja selle usalduspiirid ± 2,8 protsenti.