"Loomulikult me vaidlustame e-valimised kohtus, me nõuame välja logid, me nõuame välja programmi jupid. Kõik, mis me saame nõuda. Ja kuni me selle oleme kätte saanud, senikaua me valimistulemust ei tunnista," ütles Helme.

Helme hoiatas oma kõnes veel, et kõik asjad, mille eest on EKRE viimased aastad rääkinud, hakkavad nüüd erilise kiirusega kõigi "elu rikkuma".

Helme sõnul ootab ees ebaõiglus õigussüsteemis, regionaalpoliitika hääbumine, vaesumine, immigratsiooni jätkumine ja korruptsioon.

"Ma annan teile lubaduse, mitte mingil juhul me ei jäta võitlust Eesti eest, mitte mingil juhul me ei muuda kurssi. Veel innukamalt, veel jõulisemalt, veel vihasemalt hakkame me seisma päris Eesti eest. Me veel näitame," lausus Helme.

Helme sõnul võidi valimisi võltsida EKRE kahjuks.

ETV saates "Valimiste õhtu" ütles Helme, et e-valimised ei ole tõsine valimine.

"Alustame sellest, et esimesel päeval, kui e-valimised käivitati, läks kohe asi untsu, lõpetame sellega, et kuigi valimiskomisjoni jutu järgi peaksid olema tulemused käes tund aega peale jaoskondade sulgemist, ootame me kella 11-12ni ja need numbrid ei klapi mitte kuidagi sellega, mis on paberhäältega. Ligilähedalegi mitte. E-valimiste usutavus minu meelest – seda ei ole võimalik uskuda," sõnas Helme.

"Mina tahaksin, et me homme saaksime e-hääli nii läbi vaadata nagu kõikide valimiste puhul käib. Et kõik saaksid vaadata, kust liikus hääl kuhu ja kuidas kokku loeti. Seda ma pole kunagi saanud e-valimiste puhul teha," ütles Helme.

Helme sõnul jääb seni edastatud hääletustulemuse järgi erakond kindlalt opositsiooni. "Selle koosseisu pealt ma ei näe teist varianti," ütles ta.

EKRE kampaanias Helme ühtegi nõrka kohta ei näe. "Mina arvan, et meil olid kampaania sõnumid õiged, meil oli kampaania läbiviimine õige. Mina arvan, et see mull, milles elatakse Tallinna poliitilistes ringkondades ja meediaringkondades, nagu läheks Eesti inimestele esimeses järjekorras korda Ukraina, ei vasta tegelikult tõele," ütles ta.

Kesköiste valimistulemuste järgi kuulub EKRE-le uues parlamendikoosseisus 17 kohta, mis on kaks vähem kui eelmises riigikogus.