Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja ütles kinnisvaraturu hetkeseisust rääkides, et kui eelmised kaks aastat oli erakordselt aktiivne ja tugeva nõudlusega aeg, siis möödunud aasta lõpus nõudlus langes.

Uusarenduste broneeringutes valitseb madalseis: esimeses kvartalis tehti napilt üle saja broneeringu, samas kui pandeemia-eelsel ajal oli neid kuni 800 ja 2021. aasta esimeses kvartalis lausa üle 1400.

"Sellest tipust on 12-kordne allatulek," tõdes Rõbinskaja, kelle sõnul on see viimase 13 aasta madalaim tase.

Järelturul oli langus tipuajaga võrreldes 40 protsenti, aga võrreldes pandeemiaeelse ajaga umbes 20 protsenti.

Hinna kohta märkis ökonomist, et korteriturul toimub mõõdukas hinnakorrektsioon. "Viimastel aastatel on olnud erakordselt tugev hinnakasv, viimasel kahel, aga tegelikult ka paaril eelnenud aastal oli see tugevam netopalgakasvust, mis on inimeste jaoks korteri hinna ja palgakasvu suhet halvendanud," lausus Rõbinskaja.

Samas oli esimeses kvartalis üle pika aja olukord, kus Tallinnas kasvas netopalk kiiremini kui korterite hind. Reaalpalk oli siiski veel languses, aga kuna inflatsioon on taandumas, peaks Rõbinskaja sõnul ka see hakkama lähiajal järk-järgult kasvama. Sellele vaatamata võtab majapidamiste ostujõu taastumine 2021. aasta tasemele veel palju aega.

Kuna viimastel aastatel on arendajad tugeva nõudluse tõttu järsult hindu tõstnud ja kasvanud on intressimäärad, on uusarenduste taskukohasus viimasel kahel aastal tunduvalt halvenenud.

"Järelturg on jätkuvalt taskukohane, samas kui vaatame uusarendusi, siis need pole juba mitu kvartalit, isegi terve eelmise aasta enam paljudele peredele rahaliselt võimalikud," lausus Rõbinskaja.

Korterite taskukohasus jätkab langust ka teises kvartalis ja jääb jätkuva intressimäärade tõusu tõttu sellel aastal madalaks. Pärast seda, kui euribor aasta teises pooles oma tippu jõuab, nagu turud ootavad, peaks taskukohasus hakkama paranema.

Keskmine kodulaenusumma on 121 000 eurot

Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juhi Anne Pärgma sõnul oli kodulaenuturg viimased kaks aastat väga aktiivne, aga eelmise aasta viimases kvartalis algas rahunemine, mis kestab siiani – laenu küll võetakse, aga mahud on märksa väiksemad.

Keskmine kodulaenusumma on kasvanud 121 000 euroni ja kõige suuremaid laene võtavad 31–35-aastased, kelle keskmine laenusumma on 136 000 eurot.

Suurimaid laene võetakse Harjumaal, kus keskmine summa küündib 140 000 euroni, kuid kui Harjumaal on laenusumma kasvanud viis protsenti, siis kogu Eestis kiiremini ehk seitse protsenti.

Tartumaa keskmine laenusumma on 126 000 eurot ja kui varem oli Tartumaa keskmine laen 17 protsenti Tallinnast väiksem, siis nüüd on see vahe kahanenud kümne protsendini.

Pärnumaa on laenusumma poolest Eestis kolmandal kohal 94 000 euroga.
Suurima languse on teinud keskmine laenusumma Võru- ja Valgamaal, vastavalt 55 000 ja 38 000 eurot.

62 protsenti korteritest osteti majadesse, mis on ehitatud enne 2000. aastat. Uusarenduste osakaal on 19 protsenti.

Keskmine omafinantseering on kasvanud 6000 euro võrra 43 000 euroni. Ligi 60 protsendil laenuvõtjatest on omafinantseering alla 30 000 euro, Kredexi käenduse kasutajate puhul on keskmine omafinantseering jõudnud 16 200 euroni. Kredexi käendust kasutab umbes 15 protsenti kodulaenuvõtjatest. Keskmisel perel tuleb omafinantseeringu kogumiseks raha koguda 33 kuud.

Kodulaenuvõlglasi on Swedbanki kinnitusel väga vähe – üle 90-päevase võlgnevusega eluasemelaenud moodustavad Swedbanki laenuportfellist 0,05 protsenti.

Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik märkis, et Eesti kinnisvaraturul teevad kümme suuremat arendajat ligi 60 protsenti kõigist uutest korteritest, mis pakkumisse tulevad, ja kuna nende majanduslik olukord on tugev, ei ole uute korterite müügiga väga kiire ehk miski ei sunni neid tegema odavmüüke.

Ärikinnisvaraturul soovivad ostjad saada suure allahindlusega varasid, aga müüjatel ei ole motivatsiooni korralikku allahindlust teha ja seetõttu on tehingute arv olnud viimasel aastal, eriti aga tänavu, korralikult kukkunud. 92 protsendi puhul on ostjateks kohalikud investorid.