GAG-i direktor Henrik Salum saatis sel nädalal põhikooliklasside õpilaste vanematele kirja, kus teatas, et kooli juhtkonna ja põhikooli klassijuhatajate koostöös on otsustatud korraldada klassiekskursioone edaspidi ainult Eesti piires. Erandiks on kaheksanda klassi prantsuse keele õppesuuna traditsiooniline keeleõppereis Prantsusmaale või muud Erasmus+ õpilasvahetusprojektid. 

Salum ütles ERR-ile, et põhjuseid, miks nii otsustati, on kaks. Kõigepealt klassijuhatajate töökoormus.

"Klassijuhatajatel tuleb järjest tööülesandeid juurde, aga klassijuhataja tasu ei kipu tõusma. See on olnud klassijuhatajate mure, põhikoolis võib-olla alati ka ei taheta võtta vastutust välisreisi tehes õpilaste eest," selgitas ta.

Teine pool on lapsevanemate mure, sest osa neist on kooli poole pöördunud, pidades ekskursioone liiga kulukaks.

"Välisreis on kallis, aga kuidas sa ütled lapsele, et sellel põhjusel ei saa ta osaleda. Proovime tagada, et kõik õpilased saaksid ühisüritusel osaleda, teiseks klassijuhatajate töökoormuse teema ja valmisolek käia põhikoolis Eesti piires, aga mitte välisreisil," võttis koolijuht otsuse tagamaad kokku.

Salumi sõnul teevad välisreise valdavalt gümnaasiumiklassid, aga põhikoolis on kõige enam Eestist välja sõidetud üheksanda klassi lõpetamise puhul.

"Põhikoolis on välisreisid olnud pigem erand, valdavalt on olnud see põhimõte, et Eesti piires, ka varem," tõdes ta.

Varem on tema sõnul olnud selliseid klassireise, kus on lõpuks osaleda saanud natuke üle poole klassist ning sel puhul tekib juba küsimus, kas tegu on klassireisiga või mitte. Sageli tuleb välisreisi initsiatiiv lapsevanematelt, kellel pole rahalisi raskusi ja Salum märkis, et nende püüe leida võimalusi laste koolielu mitmekesistamiseks on täiesti arusaadav.

"Aga alati on ka neid lapsevanemaid, eriti praegusel majanduslikult raskemal ajal, kellele see on tohutu pingutus, et laps saaks osaleda või tulebki puhtalt rahalistel kaalutlustel loobuda," tõdes ta.

Rootsi kruiis ei pruugi Saaremaa reisist kallim olla

Tartu Miina Härma gümnaasiumi (MHG) direktor Ene Tannberg ütles, et nende põhikooliõpilased käivad reisil enamasti kevadel ja käiakse ka välismaal, aga pigem lähiriikides – suuri ja kalleid reise kaugematesse riikidesse pole ette võetud. Samuti pole tekkinud vajadust reisimist reeglitega piirata.

"Suhteliselt populaarsed on olnud Rootsi kruiisid, on käidud näiteks Lätis Jurmala veepargis, aga neid ei ole massiliselt, pigem on üksikud käigud," rääkis ta.

Lisaks viis näiteks saksa keele õpetaja oma õpilased kevadel reisile Austriasse ja nüüd on füüsikaõpetaja korraldamas õppekäiku Genfis asuvasse Euroopa tuumauuringute organisatsiooni CERN-i, seegi käik on mõeldud just konkreetse huviga õpilastele.

"Need on õppekäigud, kus õpilased peavad osavõtumaksu ise maksma. Samas ei ole ka need laevakruiisid Rootsi või Soome olnud väga kallid, võrreldes sellega, kui näiteks võtta ette paaripäevane reis kas või Eesti saartele, hinnaklass on sama," nentis Tannberg, kelle sõnul võivad Rootsi kruiisid õpilastele isegi soodsamad olla.

MHG direktori sõnul ei ole tal andmeid, et mõne pere rahapuudus oleks klassiekskursioonide puhul teemaks olnud, sest kui klassijuhatajad reise planeerivad, alustavad nad sellega varakult ja räägivad esmalt lapsevanematega läbi, kas üldse minna ja kuhu.

Tannbergi sõnul on õpilastele, eriti aga keskastme õpilastele kõige tähtsam, et reis oleks ööbimisega ning selleks ei pea alati välismaale minema, lastel on tore ka Eestis olla.

Tallinna prantsuse lütseumi direktor Peeter Pedak ütles, et nende koolis on välisreiside teemal samuti arutelusid toimunud, kuid pigem sellest aspektist, kes peaks neid korraldama. Nimelt teevad õpetajad seda oma vabast ajast.

"See ei ole õpetaja ülesanne, vaid tahame lastevanemate abi ka korralduseks," selgitas ta.

Pedaku sõnul on reisid iseenesest osa haridusest ja sotsialiseerumisest, kuid reisikorraldus on vabatahtlik tegevus, mitte õppekava osa ja seetõttu ei saa ka kool neid reguleerida. Lütseumi põhikoolilapsed harilikult enne kaheksandat klassi välismaareise ette ei võta, aga kui klass siiski nii otsustab, on näiteks Soomes käidud ka seitsmenda klassiga.

"See ei sõltu vanusest, et ainult suuremad sõidaksid välismaale. On ka gümnaasiumiklassid jäänud Eestisse," lausus ta.

Õpilastele huvi pakkuvad klassiööd väsitavad õpetajaid

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor puudutas lapsevanematele saadetud kirjas lisaks ekskursioonidele ka klassiööde küsimust. Tegu on koolis ööbimistega, mis said GAG-is alguse abiturientide traditsioonist ööbida enne lõpukella aktust koolis.

Ehkki abiturientide traditsioon on Salumi sõnul veidi ära vajunud, tekitab võimalus koolimajas öö veeta põnevust just põhikooliõpilastes. Nüüdsest ei luba kool enam ka klassiöid korraldada.

"Alguses lubasime, aga tekkis see küsimus, et meil oli kalender neid klassiöid täis ja see tähendas igasugu probleeme logistilistest kuni selleni, et klassijuhataja, kes seda ei soovinud, tundis kuidagi survet, et paralleelklassid ju käivad klassiööl. Oli neid, kes mitu korda aastas koolis ööbisid – see läks natuke kontrolli alt välja," tõdes Salum.

Tema sõnul kujunes sellestki klassijuhatajatele tohutu suur lisatöö ja koormus, sest õpetajal ei võimalda niisugune üritus kindlasti rahulikult ööunetunde kätte saada.

Miina Härma gümnaasiumi direktor märkis, et klassiööde komme on tekkinud viimase kümne aasta jooksul ja nende koolis on sellised üritused lubatud, juhul kui klassijuhataja on nõus õpilastega koos koolis ööbima. Küll aga ei saa need olla sihitud kogunemised, vaid neid korraldatakse konkreetse eesmärgiga, olgu selleks ühine filmivaatamine, võimlas pallimängude mängimine, mõne huvitava inimesega kohtumine või lugemisõhtu.

"Mina ise klassijuhatajana eelistaksin pigem omas voodis magamist, aga on tehtud päris huvitavaid filmiöid ja lugemisöid, neid ikka toimub," rääkis Tannberg.

Ta lisas, et klassiööd ongi ennekõike kuuenda kuni kaheksanda klassi laste huvi, gümnaasiumis toimub neid vaid üksikuid.

Õpetajate koormuse leevendamiseks võib klassiööle appi kutsuda ka mõne lapsevanema, aga direktori hinnangul ei ole niisuguseid üritusi mõtet teha rohkem kui korra poolaasta või aasta jooksul, samuti on võimalik korraldada näiteks kella 12-ni kestev ühisüritus ilma koolimajja ööbima jäämiseta.