Tallinna kesklinna vene gümnaasiumist võib saada Lenderi gümnaasium
Kesklinna vene gümnaasiumi avalikul nimekonkursil pakutakse kõige enam ajaloolise Elfriede Lenderi gümnaasiumi nime taastamist. Koolijuht Ingar Dubolazovi sõnul liigub kool eestikeelsele õppele üleminekul selle poole, et tulevikus avada klassid ka eesti kodukeelega õpilastele, sest õpilaste arv koolis on vähenemas.
Dubolazov rääkis Vikerraadio saates "Vikerhommik", et kuna koolis õpib juba praegu 68 protsenti lastest eesti keeles, ei anna senine nimi enam edasi sõnumit, milline see kool on tegelikult. Nimemuutuse teema avati kooli õppenõukogus ühehäälselt.
Avalikul nimekonkursil laekus juba esimesel päeval üle 60 kirja nii akadeemikutelt ja professoritelt kui ka kooli enda õpilastelt. Kõige ülekaalukamalt on seni pakutud nimeks Lenderi gümnaasiumi, mis viitab Vene Gümnaasiumi asukohale 1935. aastal valminud ja spetsiaalselt Elfriede Lenderi eragümnaasiumile projekteeritud Kreutzwaldi tänava hoones.
Teiste variantidena on läbi käinud näiteks Kreutzwaldi gümnaasium ja Kesklinna gümnaasium.
Koolijuhi sõnul on ta ka ise ajaloolise Lenderi gümnaasiumi vilistlastega kohtunud ning peab sealse pärandi hoidmist väga sümpaatseks, kuid soovib, et otsuse teeks kogukond ühiselt.
"Nimelisi koole on, kuid neid koole, kus oleks naise nimi, on üpris vähe," märkis Dubolazov. Ta lisas, et mitmed teistes Tallinna koolides töötavad õpetajad on talle juba kirjutanud ja avaldanud valmisolekut kooli tööle tulla, kui uus nimi seotakse maja väärika ajalooga.
Siht ühtse eesti kooli poole
Nimemuutuse ja eestikeelsele õppele ülemineku taga on ka praktiline vajadus peatada õpilaste arvu vähenemine. Viimase nelja aastaga on kool kaotanud veerandi oma õpilastest ehk 300 last, kuna muu kodukeelega pered panevad lapsi üha enam pika ajalooga eestikeelsetesse koolidesse. Kui varem võeti vastu neli esimest klassi, siis tänavu avati vaid kaks.
"Kui me nüüd midagi ei tee, on mõne aasta pärast veel kaks-kolmsada last miinuses ja siis võib pidaja meie käest juba küsida, miks meil kahte maja vaja on," lausus Dubolazov.
Dubolazov loodab, et ka nimemuutus aitab kooli õpilaste arvu tõsta.
"On väga palju inimesi, kes ei tööta täna selles koolis ega ole ka mõne vilistlase järeltulijad, kuid kellele läheb see ajalugu korda ja kes peavad sellest väga lugu. See maja on omaette väärtus ja me tahame seda väga hoida – sellest on see muutus ka mõnes mõttes tingitud, et tahame seda maja ikkagi endale ja oma koolile hoida," lausus ta.
Dubolazovi kinnitusel on kooli kaugem eesmärk jõuda ühtse Eesti koolini, kuhu oodatakse õppima ka eesti kodukeelega lapsi.
"Tulevikus kindlasti. Sinna tahame kogu üleminekuprotsessiga jõuda. Eestikeelsele õppele üleminek on esimene samm liikumaks paljuräägitud ühtse Eesti kooli poole, kus lapsed saaksid koos kvaliteetset eestikeelset haridust sõltumata nende emakeelest," sõnas direktor.
Esimese sammuna avab kool juba tuleval sügisel klassid, kus hakatakse eesti keelt õpetama emakeele ainekava alusel, sest paljude praeguste õpilaste keeletase on selleks piisavalt hea.
Nimeettepanekuid koos põhjendusega ootab kool aadressile nimi@tkvg.ee kuni 30. novembri õhtuni. 1. detsembril koguneb õpilastest, õpetajatest, lapsevanematest ja vilistlastest koosnev komisjon, kes valib välja ettepaneku, mis esitatakse kinnitamiseks Tallinna linnavalitsusele.
Toimetaja: Mari Peegel, intervjueeris Kaja Kärner
Allikas: Vikerhommik










