Presidendi sõnul kasutas ta vetot, kuna valitsus sidus seaduse vastu võtmise usaldushääletusega.

"Riigikohus on märkinud, et kui lubada piiramatut obstruktsiooni, siis võiks ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta riigikogu töövõimetuks," sõnas Karis. "Samas, kui asuda seisukohale, et jätkuv obstruktsioon annab valitsusele õiguse siduda eelnõusid jätkuvalt usaldusküsimusega, siis tekib olukord, kus ka väike rühm Riigikogu liikmeid võib muuta põhiseaduse mõtte järgi erandliku menetluse üldiselt lubatavaks."

Karise sõnul võivad näiteks ühe opositsioonierakonna liikmed valida taktikana piiramatu obstruktsiooni.

"On kaheldav, kas sel puhul oleks asjakohane rääkida parlamendi ja valitsuse suhetes tekkinud ummikseisust. Samuti ei saa öelda, et eelnõude sidumine usaldusküsimusega tooks sel juhul kaasa ummikseisu lahendamise. Pigem oleks tagajärg see, et ka ülejäänud parlamendiliikmed ei saa oma põhiseaduslikke ülesandeid enam täita," rõhutas Karis.

"Mõne riigikogu liikme tegevus ei saa anda valitsusele õigust piirata jätkuvalt kõigi teiste riigikogu liikmete võimalust teostada oma mandaati," märkis Karis.

Riigikogu võttis maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse vastu 22. novembril alanud istungil ning president otsustas 8. detsembril jätta see välja kuulutamata, tehes riigikogule ettepaneku uuesti otsustada, et seadus põhiseadusega kooskõlla viia.

Riigikogu arutas seadusemuudatust uuesti 18. detsembril ja võttis selle muutmata kujul vastu.