Riigikohus: valitsus ei tohi piiramatult eelnõusid usaldusküsimusega siduda

Riigikohus rahuldas president Alar Karise kaebuse usaldusküsimusega vastu võetud maamaksuseaduse põhiseadusevastaseks kuulutamiseks, leides, et valitsus ei oleks pidanud seda usaldusküsimusega siduma. Kohtu hinnangul ei tohi valitsus ülearu sekkuda riigikogu otsustusvabadusse.
President Alar Karis pöördus riigikohtusse ja taotles, et riigikogus 2023. aasta 18. detsembril muutmata kujul ehk teist korda vastu võetud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks.
President leidis, et vaidlusalust seadust ei ole vastu võetud põhiseadusega kooskõlas olevas menetluses, sest valitsus sidus seaduse eelnõu alusetult usaldusküsimusega, piirates nii ülemäära riigikogu pädevust ja parlamendiliikmete õigusi.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis neljapäeval avaldatud otsuses, et ehkki põhiseadus ei näe ette sõnaselgeid tingimusi, millele eelnõu usaldusküsimusega sidumine peab vastama, ei tähenda see, et valitsus võiks eelnõusid usaldusküsimusega siduda piiramatult.
Eelnõu usaldusküsimusega sidumine kärbib võimalusi parlamentaarseks aruteluks, sest sellega väheneb parlamendiliikmete võimalus esitada ja arutada muudatusettepanekuid ning sel viisil seadusandluses osaleda, teatas kohus.
Samuti kerkib konkreetse eelnõuga lahendatavate probleemide asemel esiplaanile küsimus, kas valitsus peab tagasi astuma. Kuna eelnõu usaldusküsimusega sidumine tähendab eelnevast tulenevalt valitsuse sekkumist seadusandliku võimu teostamisse, saab see obstruktsiooni ületamiseks toimuda üksnes juhul, kui parlamendil endal ei ole võimalik takistust tõhusalt kõrvaldada, arvestades muuhulgas eelnõu kiireloomulisust ja vältimatust valitsuse poliitika teostamise seisukohalt.
Konkreetse juhtumi asjaolusid hinnates leidis kolleegium, et kuna obstruktsioon seisnes eelnõule üksteist välistavate muudatusettepanekute ohtras esitamises, saanuks riigikogu selle ise tõhusalt ületada, hääletades muudatusettepanekute üle nende kogumis.
Erinevalt eelnõu usaldusküsimusega sidumisest ei oleks riigikogu enda rakendatud meetmed toonud kaasa kõigi riigikogu liikmete õiguste ühetaolist piiramist, vaid oleks piiranud üksnes obstruktsiooni kasutanute õigusi. Riigikohus siiski hoiatas, et obstruktsiooni ületamiseks võetavad meetmed ei või põhjendamatult ega ülemääraselt piirata riigikogu (vähemuse) liikmete mandaadist tulenevaid õigusi.
Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Kolleegiumi hinnangul olnuks selle eelnõu menetluses kasutatud obstruktsioon ületatav muul viisil.
Ka valitsuse väidetud ajasurve koostoimes tema poliitika elluviimise vajadusega ei olnud praegusel juhul piisavalt kaalukas, et muuta eelnõu vastuvõtmine valitsuse poliitika seisukohalt vältimatuks ja õigustada eelnõu usaldusküsimusega sidumisest tulenevaid riiveid.
Toimetaja: Huko Aaspõllu