Presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelgi kokku pandud statistika järgi on president Karis välja kuulutanud 517 seadust.

President Alar Karis jättis oma ametiajal välja kuulutamata 11 seadust, kusjuures ühe seaduse puhul tegi ta seda kaks korda. Vaidlused on puudutanud näiteks välismaalaste ja rahvusvahelise kaitse reegleid, peretoetusi, perekonnaõigust, ehitus- ja planeerimisreegleid, maamaksu ja automaksu, maapõue kasutamist, rahapesu tõkestamist, rahvusvahelisi sanktsioone ning töö- ja kaitseväeteenistuse seadusi.

Kaks korda jättis president välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse. Riigikogu otsustas seadust uuesti menetlema hakata ja võttis seaduse 2025. aasta 18. juunil muudetud kujul uuesti vastu. President jättis oma 3. juuli otsusega selle uuesti välja kuulutamata, sest leidis, et see on ikkagi põhiseadusega vastuolus.

Riigikogu võttis 17. septembril seaduse muutmata kujul uuesti vastu ja saatis presidendile 22. septembril väljakuutamiseks. President esitas 3. oktoobril taotluse riigikohtule tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohus tunnistas 2026. aasta 8. juunil seaduse põhiseadusega vastavuses olevaks ja president kuulutas selle samal päeval välja.

Võrdluseks. President Kersti Kaljulaid kuulutas oma ametiaja jooksul välja 498 seadust ning jättis välja kuulutamata kuus seadust. President Toomas Hendrik Ilves kuulutas oma kahe ametiaja jooksul välja 1253 ja jättis välja kuulutamata üheksa seadust, president Arnold Rüütel kuulutas ühe ametiaja jooksul välja 850 seadust ja jättis välja kuulutamata 12, president Lennart Meri kuulutas kahe ametiaja jooksul välja 1489 seadust ja jättis välja kuulutamata 42 seadust.

Tupay: seaduse vetostamisest tulevast debatist võidame me kõik

Riigiõiguse ekspert Paloma Krõõt Tupay ütles ERR-ile, et väljakuulutamata jäetud seaduste arv näitab, et Karis on näidanud üles julgust põhiseaduse eest seista.

"President vetostab seadusi ainuisikuliselt. Ja see tähendab, et ta vastutab selle eest ja teatud ulatuses arvestab siis ka sellega, et tekib konflikt seadusandjaga ja sageli ka valitsusega. Igal juhul võib öelda, et ta ei ole kartnud välja öelda oma kriitikat ka seadusandja ja valitsuse suhtes, kui ta on seda pidanud õigustatuks ja ta on selleks näinud alust," lausus Tupay.

Tupay rõhutas, et debatt, mis presidendi poolt seadust mitte välja kuulutades tekib, on ühiskonna jaoks väga oluline.

"See, et me tõesti arutamegi olulised ühiskondlikud küsimused läbi: president, riigikogu ja vajadusel siis ka riigikohus annavad oma hinnangu sellele, kuidas me põhiseadust ja seadusi mõistame. Oluline on see, et me arutame neid küsimusi ka avalikkusega. Sest meil Eestis kehtib põhiseadus ja kui seadus kehtib, siis on vaja seda ka kohaldada, siis see peab ka olema elav dokument. Kui president tõstatab mõne ühiskondlikult olulise küsimuse, siis kahtlemata me võidame sellest kõik," kommenteeris Tupay.

Tupay meenutas, et Karis on jätnud seadusi välja kuulutamata ka viidates põhiõiguste riivele, sellele, et seadus ei ole piisavalt selge või lausa sellele, kuidas toimib demokraatlik otsustusprotsess. "Ühel korral ta ka peale esmast hoiatust riigikogu suunas jättiski välja kuulutamata ühe seaduse, sest ta asus seisukohale, et selle küsimuse usaldusküsimusega sidumine ei olnud kooskõlas põhiseadusega ega taganud siis riigikogu vähemusele ehk opositsioonile võimalust olla piisavalt kuuldud oma argumentide ja kriitikaga," ütles Tupay.

"Kahtlemata on olnud ka olulisi küsimusi, mis puudutavad põhiõigusi. Ma arvan, kõige parem näide on kirikute ja koguduste seadusega seonduv. Kuigi riigikogu ei nõustunudki presidendiga, siis president oli siin kriitiline ja ütles, et see seadus läheb liiga kaugele ja sõnastus on liiga ebaselge," ütles õigusekspert.

"See ongi väga oluline, et me arutame neid piire, ka näiteks andmetöötluse küsimustes on president olnud kriitiline ja jätnud seaduse välja kuulutamata," lisas ta.

Tupay märkis ka seda, et mõnedes piiripealsetes küsimustes on Karis seaduse küll välja kuulutanud, aga öelnud välja, et ta näeb seal siiski probleeme.

Ta rõhutas, et presidendi tegevuse juures tuleb arvestada, et tal on pärast seaduse riigikogus vastu võtmist otsustamiseks aega vaid 14 päeva.

Vastasseis valitsusega 

Väljakuulutamata seadused põhjustasid tõepoolest Kadrioru ja Stenbocki maja vahel pingeid, ent suhted toonase peaministri Kaja Kallasega olid keerulised juba ametiaja alguses, seda hoolimata asjaolust, et just Kallas koostöös toonase Keskerakonna esimehe Jüri Ratasega sillutasid tee Karise presidendiametisse.

Näiteks soovitas Karis 2022. aastal Kallasel tagasi astuda, kui uut koalitsiooni ei õnnestu lähiajal moodustada, sest koalitsioonikõnelused olid veninud liiga pikaks. Nimelt oli lagunenud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus ning moodustamisel oli Kaja Kallase teine, Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsus.

Kui Karis jättis 2024. aastal presidendi vastuvõtule enamiku riigikogu liikmetest kutsumata, siis loobus Kallas enda sõnul solidaarsusest parlamendiga ka ise vastuvõtul osalemisest. Kallas ütles paar päeva enne vastuvõttu, et ei kavatse presidendi vastuvõttu ka telerist vaadata.

Samuti ütles Karis pärast Idavedude skandaali avalikuks tulekut, et tema oleks eelistanud peaminister Kaja Kallase tagasi astumist kriisi alguses. Edasistele suhetele see kasuks ei tulnud.

Ka praeguse peaministri Kristen Michaliga ei olnud Karise suhted just parimad. Need halvenesid pärast Karise konflikti välisministeeriumiga. Michal nimetas siis Karise välispoliitilisi väljaütlemisi Eesti põhimõtteliste väärtustega vastuolus olevaks. Lisaks ei andnud Reformierakond Karisele toetust teiseks presidendi ametiajaks kandideerimiseks. See võis kujundada ka Karise otsust uuesti presidendiks kandideerimisest loobuda.

Saarts: Karis ei olnud sülekoera tüüpi president

Politoloog Tõnis Saarts ütles Alar Karise presidendiaega kommenteerides ERR-ile, et Eestis on olnud kahte tüüpi presidente.

"Ühed on sülekoera tüüpi presidendid, kes saavad ametis olevate valitsustega väga hästi läbi ja näevad oma missiooni neid toetada. See oli selgelt Reformierakond ja Toomas Hendrik Ilves. Teised on pigem vastupidised. Nad on ametisolevate valitsuste ja poliitikutega tihtipeale pahuksis. Ja mitte sellepärast, et neile otseselt oleks maailmavaateliselt need valitsused vastumeelsed, aga erinevad nende valitsuste sammud. Kuna president on põhiseaduse valvur ja oluline veto panija erinevatele otsustele, siis sellest on vastuolud ka tekkinud. Karise puhul oli seda näha. Ja ka eelmise presidendi Kersti Kaljulaidi puhul oli näha, et suhted ametisolevate valitsustega ei olnud erinevatel põhjustel kõige soojemad," rääkis Saarts.

Saartsi hinnangul oli Karise puhul siiski tegemist presidendiga, kes suutis ühiskonda ühendada ja tema populaarsus ametiaja lõpus oli tähelepanuväärselt suur.

"Ta jõudis ka venekeelsesse elanikkonda ja oli seal tuttav ning arvestatava toetusega, võrreldes varasemate presidentidega. See on saavutus, et ta suutis olla president Eesti elanikele laiemalt, mitte ainult eestikeelsele kogukonnale. Toomas Hendrik Ilves ei suutnud seda, tema oli vene elanikkonnas täielikult mitteaktsepteeritud," sõnas Saarts.

Saartsi sõnul oli Karise väljenduslaad tasakaalukas ja sõnaosav. "Oma väljenduslaadilt ei läinud ta kunagi üle piiri viisil, kus keegi oleks tundnud end otseselt rünnatud või häbimärgistatud, see ei kuulunud tema isiksuse juurde," sõnas Saarts.

122 välisvisiidi seas ka riigivisiidid Kasahstani ja Botswanasse

Välisvisiite tegi Alar Karis viie aasta jooksul 122. Kõige tähtsamad nendest, ehk riigivisiidid toimusid Lätti, Leetu, Soome, Portugali, aga ka Kasahstani ja Botswanasse.

Kersti Kaljulaid tegi oma ametiajal 136 välisvisiiti ja Toomas Hendrik Ilves oma kahel ametiajal 246 välisvisiiti.

Teiste riikide riigipäid võõrustas president Karis Eestis 42 korral, neist kaheksa olid riigivisiidid. Eestit külastasid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia, Soome president Alexander Stubb ja Suzanne Innes-Stubb, Poola president Andrzej Duda ja Agata Kornhauser-Duda, Botswana president Duma Gideon Boko, Taani kuningas Frederik X ja kuninganna Mary, Tšehhi president Petr Pavel ja Eva Pavlová, Läti president Edgars Rinkēvičs ning Islandi president Halla Tómasdóttir ja abikaasa Björn Skúlason.

Rainer Saks: ta arendas omal tasandil Eesti riigi välissuhtlust

Julgeolekuekspert Rainer Saks hindas, et Karis oli välispoliitiliselt kindlasti aktiivne ja nähtav. "See panus oli täiesti asjalik ja asjakohane. Ma tooks esile, et ka proua Sirje Karis oli väga aktiivne," sõnas Saks.

Rääkides Eesti presidendi jaoks mõneti üllatavast riigivisiidist Botswanasse ja ka töövisiidist Angolasse, ütles Saks, et visiitide järgselt ei ole ta tulemusi märganud. "Nendele presidendi käikudele ei ole tulnud nähtavat järge tulnud. Ja Eesti kogu Aafrikat niikuinii esimese hooga hõlmata ei suuda. Siin peaks tulema mingisugune strateegiline ühine arusaamine, mida me seal Aafrikas teeme ja otsime – on kuulda, et soovitakse avada saatkond Keenias. Keenia on väga kaugel Botswanast ja Angolast. Nii et siin ei ole suurt protsessi märgata, aga see ei ole põhjus ette heita presidendile seda, et ta neid riike külastas," rääkis Saks.

Kasahstaniga on aga tema sõnul hoopis teine lugu. "Kui meil on seal saatkond avatud ja seal resideerub meil suursaadik ja Kasahstani on ka meie ettevõtjad läbi aastate pidanud oluliseks kohaks, siis miks ei võiks president seda külastada? Seal on käinud ka ministrid ja välisministrid läbi aegade, nii et ma ei näe selles visiidis mingit probleemi," sõnas Saks.

"Kasahstaniga suhtlemist on peetud oluliseks juba president Lennart Meri ajast saadik, see ei ole nüüd tekkinud kaardile. Kui te vaatate, siis meil selles piirkonnas ju saatkondi ei ole, ainuke saatkond, mis meil seal piirkonnas on, ongi Kasahstanis," lisas ta.

Saks tõstis esile ka Karise Ukrainas käike. "Seal ta käis ikkagi sageli, arvestades tema positsiooni," ütles ta.

Saksa sõnul käis Karise töö tulemusena ka Eestis päris palju üsna silmapaistvaid inimesi. "Ta arendas omal tasandil Eesti riigi välissuhtlust," sõnas Saks.

Saksa sõnul oli Karis julgeolekuteemadel aktiivne ka siseriiklikult. "Kui olid näiteks Lennart Meri konverentsid, siis ta oli ikkagi alati kohal," ütles Saks.

Konflikt välisministeeriumiga

Välispoliitika valdkonnas jääb aga Karise tegevust meenutama veel konflikt välisministeeriumiga. Suhted välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) ja president Alar Karise vahel olid pingelised mitme kuu vältel. Pisut kaudsemalt asetub sellesse konteksti segadus välispoliitiliste sõnumitega Karise riigivisiidil Kasahstani, kui sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta sealsel esimesel avalikul esinemisel välja ütlemata sõnumid Ukraina toetamise kohta.

Tsahkna suhtus kriitiliselt ka Karise ütlusse, et Ungarit tuleks toetada Venemaaga sõlmitud energiakokkuleppest lahkumisel ja aidata neil lepingust tulenevaid trahve maksta. Veel tekitasid erimeelsusi mitu Karise poolt välismeediale antud intervjuud, kus Karis ütles, et Euroopa Liidu esindaja peaks samuti osalema sõja lõpetamise aruteludes USA, Ukraina ja Venemaaga. Tsahknat ärritas ka Karise lause, et Ukraina peab otsustama oma territooriumi võimaliku Venemaale loovutamise üle mingil hetkel ise.

Karis vastas kriitikaga, et välisministeeriumis jõudu vaadata ka kaugemale ja suuremalt ei ole — pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi.

"Siin õppetund on eelkõige selles, et tuleb omavahel asjad korralikult läbi rääkida. Presidendil on täpselt samasugune õigus Eestit välispoliitiliselt esindada nagu valitsuse liikmetel ja mõlema eesmärk peaks olema see, et põhiteemades ollakse samal lainel, et ei anta vastandlikke signaale. Ma usun, et sellest on õpitud – ei ole kuulnud, et hiljem oleks midagi taolist kordunud. Nii et ei hakka siin nüüd rääkima, et kõik oleks halvasti, vaid pigem on osatud vigu parandada," kommenteeris Saks. 

Karise maakonnavisiidid ja siseriiklikud ringsõidud 
 
Presidendi kantselei pressiesindaja Epp-Mare Kukemelk ütles, et Alar Karis külastas oma ametiajal väga aktiivselt ka Eesti erinevaid piirkondi. "Ringsõitude keskmes olid peamiselt haridus ja ettevõtlus, kohtumised kohalike omavalitsuste ja kogukondadega," lausus ta.  

Kõige enam pööras Kukemelgi sõnul president oma visiitidega tähelepanu Ida-Virumaale, kus põimusid tema ametiaja mitmed põhiteemad – eestikeelsele haridusele üleminek, majanduse ja tööstuse ümberkujundamine ning sellega seotud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fond kasutamine, energeetika, julgeolek ja kohalike omavalitsuste tulevik. Juba esimesel ametiaastal külastas president Karis Ida-Virumaad kolmel korral.

Kukemelgi sõnul külastas oma ametiajal Alar Karis väga palju Eesti haridusasutusi, lasteaedadest ülikoolideni.  

Kukemelk rääkis, et Karis pidas oluliseks külastada koos väliskülalistega lisaks Tallinnale ja Tartule ka muid Eesti piirkondi.

"Näiteks koos Islandi presidendi Guðni Thorlacius Jóhannessoniga käidi Ida-Virumaal, Botswana presidendi Duma Gideon Boko riigivisiit viis ta rabamatkale Viru rabas, eelmise Läti presidendi Egils Levitsiga kohtuti meie lipu õnnistamise paigas Otepääl ja praeguse Läti presidendi Edgars Rinkēvičsiga tehti raamatuaastale pühendatud ühine rattamatk Mõisaküla ümbruses ning alustati riigivisiiti Eestisse Ruhnu saarel, Tšehhi vabariigi president Petr Pavel tutvus Kagu-Eestis Balti kaitseliini rajatistega," lausus Kukemelk.

Oma presidendiaja viimastel aastatel võttis Karis üheks läbivaks teemaks ka tehisaru.

"Spetsiaalsel AI-teemalisel ringsõidul kohtus president koolide, ülikooli ja tehnoloogiaettevõtetega, et vaadata tehisaru mõju kogu ahelas haridusest teaduse ja ettevõtluseni. Koolides keskendus arutelu sellele, kuidas kasutada tehisaru õppetöös nii, et säiliksid õpilaste iseseisev mõtlemine, baasteadmised ja eneseväljendusoskus. Samal ajal nägi president tehisarus võimalust vähendada õpetajate töökoormust ning toetada eestikeelsele õppele üleminekut," rääkis Kukemelk.

Karis: vetostamised tekitavad alati poleemikat

ERR küsis ka Kariselt endalt, millist otsust peab ta oma presidendiaja kõige olulisemaks ja mõjukamaks.

"Ma usun, et kui otsuseid teha, siis peaksid need olema kõik olulised – et president selliste väikeste otsustega ei tegele, kuigi see võib tunduda väike ja ebaoluline. Aga need otsused, mis alati tekitavad poleemikat, on ikkagi need seaduste vetostamised, ja need ongi tähtsad otsused: saata mingi seadus tagasi, et see ümber vaadataks," vastas Karis.

Otsuseid või tegevusi, mille puhul Karis täna tunneb, et oleks võinud presidendina tegutseda teisiti, võib tema sõnul olla mitu. "Aga siin hakkab jälle mängima see aeg, et nüüd praegu on raske öelda, mida oleks teisiti saanud teha. Pigem ma olen alati arvanud, et mida tasuks kahetseda – mitte mida ma ei osanud teisiti teha, vaid võib-olla, mis on jäänud tegemata –, et need alati nagu kriibivad hinge rohkem. Kui nüüd küsite, mis see on, siis ma ei oska öelda," lõpetas Karis.

Alar Karise presidendiaeg lõppeb esmaspäeval, kui temalt võtab ameti üle Ülle Madise.