Teisipäeval avaldas Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat andmed EL-i riikide SKP kohta. Andmed on mõõdetud ostujõu pariteedi järgi (PPP) ning riikidevahelise võrdluse tegemiseks toob Eurostat need välja arvutatuna elaniku kohta.

Eelmisel aastal moodustas Eesti SKP elaniku kohta mõõdetuna ostujõu pariteedi järgi 81 protsenti EL-i keskmisest, langedes aastaga nelja protsendipunkti võrra.

Antud näitaja oli seni kõrgeim 2021. aastal, kui Eesti SKP elaniku kohta ulatus 86 protsendini EL-i keskmisest. Toona oli SKP elaniku kohta Eestis kõrgem kui näiteks Hispaanias ja Portugalis, mille SKP elaniku kohta jäi 2021. aastal vastavalt 84 ja 75 protsendi tasemele EL-i keskmisest.

2023. aastal oli aga SKP elaniku kohta Hispaanias juba 89 ja Portugalis 83 protsenti EL-i keskmisest. Kui Eesti näitaja langes kaks aastat järjest, siis Hispaania ja Portugali näitaja samal ajal kasvas.

Eesti SKP elaniku kohta oli eelmisel aastal ainult napilt kõrgem kui Poolas ja Rumeenias, kus antud näitajaks oli vastavalt 80 ja 78 protsenti EL-i keskmisest.

SKP elaniku kohta oli kõikidest liikmesriikidest eelmisel aastal kõrgeim Luksemburgis, kus see moodustas 240 protsenti EL-i keskmisest. Kõige madalam SKP elaniku kohta oli aga Bulgaarias, kus see tõusis eelmisel aastal 64 protsendini EL-i keskmisest.

Balti riikidest oli kõrgeim SKP elaniku kohta Leedus, kus see moodustas eelmisel aastal 87 protsenti EL-i keskmisest, samas kui Läti SKP elaniku kohta oli ainult 71 protsenti EL-i keskmisest.

Kuigi Soome SKP elaniku kohta langes aastaga kahe protsendipunkti võrra 108 protsendini EL-i keskmisest, suurenes aastaga Eesti ja Soome näitajate erinevus, sest Eestis langes SKP suhe elaniku kohta EL-i keskmisse nelja protsendipunkti võrra.