Euroopa Komisjoni avaldatud 2025. aasta liiklussurmade lõplike andmete kohaselt hukkus Rootsis ja Norras 19 inimest miljoni elaniku kohta, Taanis ja Šveitsis 24 ning Islandil 26 inimest miljoni kohta. Neile järgneb kuuendana Eesti 31 liiklussurmaga miljoni elaniku kohta.

Eestiga üsna võrdsed on veel Malta ja Iirimaa (33 hukkunud miljoni kohta), Soome, Saksamaa ja Holland (34) ning Hispaania (36).

Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikides ning Serbias hukkus eelmisel aastal kokku liikluses 19 350 inimest ehk 43 miljoni kohta, selgub kolmapäeval avaldatud statistikast.

Suhteliselt kõige rohkem hukkus liikluses inimesi Serbias (75), Bulgaarias (71), Rumeenias (68), Horvaatias (67), Lätis (64). Leedus hukkus mullu liikluses 138 inimest, mis teeb suhtarvuks 48 hukkunut miljoni elaniku kohta.

Euroopa Komisjon kommentaari kohaselt vähenes eelmisel aastal Euroopa teedel hukkunute arv 2024. aastaga võrreldes kolm protsenti ehk 580 juhtumi võrra ning 2019. aastaga võrreldes 15 protsendi ehk 3400 juhtumi võrra.

Komisjon märkis, et võrreldes EL-i keskmisega oli Eestis surmaga lõppenud liiklusõnnetuste osakaal suurem väljaspool linnapiirkondi asuvatel teedel.

Aastatel 2019–2025 vähenes liiklussurmade arv Eestis 17 protsenti. See näitab, et tõenäoliselt Eesti ei saavuta 2030. aastaks seatud eesmärki vähendada liiklussurmade arvu võrreldes 2019. aastaga poole võrra, kuid samas võivad iga-aastased näitajad riigi väikese rahvaarvu ja suhteliselt väikese liiklussurmade arvu tõttu märkimisväärselt kõikuda, tõdes komisjon.

Samast teatest nähtub ka, et 2026. aasta kuue esimese kuuga on liiklussurmade arv Eestis taas järsult (rohkem kui 10 protsenti) suurenenud. ERR kirjutas juba augustis, et tänavu seitsme kuuga on Eesti liikluses elu kaotanud 30 inimest, mida on nelja võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Euroopa kohta tervikuna näitavad 2026. aasta esialgsed andmed, et aasta esimesel poolel oli rohkem neid riike, kus liiklussurmad vähenesid üle viie protsendi võrreldes 2025. aasta sama perioodiga, kui neid, kus liiklussurmade arv suurenes. Seega on üldine suundumus positiivne, märkis Euroopa Komisjon.