Putin alustas märtsis viiendat ametiaega ning ütles juba veidi varem, et Venemaa peab tõstma makse, kuna riik jätkab sõjalist tegevust Ukrainas. 

Venemaa on tõstnud oma sõjalised kulutused NSVL-i tasemele ning sõjalised kulutused moodustavad ligi kolmandiku järgmise aasta kogukuludest. Seetõttu muudab Kreml ka oma rahapoliitikat. 

Venemaal kehtis varem ühetaoline tulumaks, mille Putin kehtestas 2001. aastal. 2021. aastal aga Kreml loobus ühetaolisest maksumäärast ning jõukamad inimesed pidid hakkama tasuma 15-protsendist tulumaksu. Väiksematele sissetulekutele jäi kehtima 13-protsendine üksikisiku tulumaksu määr.

Nüüd aga lisab Putin rikkurite õlule täiendavaid koormisi. Rahandusministeerium tegi ettepaneku, et inimesed, kelle aastasissetulek jääb 2,4 miljoni rubla ( 24,500 euro) ja viie miljoni rubla ( 51,200 eurot) vahele, maksavad edasi 15-protsendist tulumaksu. Kõik kes teenivad rohkem, maksavad 18-22 protsendist tulumaksu, vahendas The Times. 

Samuti tegi ministeerium ettepaneku tõsta ettevõtte tulumaksu 20 protsendilt 25 protsendile. Hiljuti vahetas Putin välja veel Venemaa kaitseministri ning määras uueks ministriks majandusteadlase Andrei Beloussovi. Analüütikute hinnangul näitas selline vangerdus, et Putin valmistub pikaks sõjaks. 

Lääs kehtestas juba 2022. aastal Moskva-vastased sanktsioonid, kuid Venemaa majandus jäi ellu. Kreml suunas Venemaa tooraine lääne asemel itta, kuna Hiina ja India pole Moskva sõjalist tegevust Ukrainas hukka mõistnud. 

Venemaa majandus kasvab nüüd sõjaliste tellimuste toel, kuid analüütikud eeldavad endiselt, et Venemaa majandust ootavad ees väga rasked ajad. 

"Venemaa majandus meenutab üha enam maratonijooksjat, kes võitleb gripiga, kuid kes kasutab steroide ning suudab seetõttu jooksmist jätkata," ütles majandusanalüütik Alexandra Prokopenko.