"Saabusin täna hommikul rongiga Kiievisse. Ees ootavad kohtumised ja arutelud, et kinnitada meie vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele," kirjutas Karis sotsiaalmeedias. "Oleme Ukraina rahvaga nende võitluses vabaduse ja iseseisvuse eest," lisas ta.

Kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kinnitas Karis Eesti jätkuvat toetust Ukrainale ning rõhutas, et riik peab saama NATO liikmeks.  

"Oleme alati toetanud kõikide piirangute kaotamist sellele, millist relvastust Ukrainale anname, kui kaua anname ja mida Ukraina nende relvadega rünnata võib," kinnitas Karis. "Samuti oleks Ukraina liitumine NATO-ga kõige suurem võit meile kõigile, kuna näitab agressorile, et me ei luba uusi puhver- ja mõjutsoone Euroopas."

Karis ütles, et Ukraina tulevik on NATO-s ja Ukraina teekond alliansi liikmeks saamisel on pöördumatu. "Washingtoni tippkohtumise tulemused kinnitavad, et liitlaste sõjaline abi Ukrainale jätkub ning NATO diplomaatiline kohalolek Kiievis kasvab märgatavalt," vahendas presidendi pressiteenistus Karise sõnu.

Karis rääkis Zelenskiga ka Ukraina rahuvalemist, mis seab raamistiku õiglase ja kestva rahu saavutamiseks. "Meie jaoks põhineb õiglane rahu Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisel, õiglusel ning NATO ja Euroopa Liidu liikmesuse saavutamisel," sõnas ta.

Lisaks Euroopa Liiduga liitumise küsimustele, arutati kohtumisel erinevate reformide läbiviimist. Eesti riigipea kinnitas ka Eesti jätkuvat pühendumust Ukraina ülesehitamisel.  

Veel räägiti kohtumisel energiajulgeolekust ja Eesti abist Ukraina energiataristu taastamisel. "Alates täiemahulise sõja algusest on Eesti erasektori abiga saatnud Ukrainasse erinevaid energiaseadmeid ja see jätkub ka nüüd," ütles president Karis.

Kohtumise lõpus andis Ukraina president Karisele üle vürst Jaroslav Targa esimese järgu ordeni, mille Eesti president pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas.

Karis saabub töövisiidilt tagasi Eestisse laupäeval.

Tegemist on Karise neljanda visiidiga Ukrainasse.

Esimest korda oli ta Kiievis 2022. aasta 22. veebruaril, ainult kaks päeva enne Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algust 24. veebruaril. Visiidi ajal kohtus ta Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja peaministri Denõss Šmõhaliga. Karis kinnitas siis peetud pressikonverentsil, et Eesti toetab Ukrainat igal võimalikul moel ning nõudis Venemaalt provokatsioonide lõpetamist.

Järgmine kord käis ta Ukrainas 2022. aastal aprillis koos koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausedaga. Nelja riigi presidendid kohtusid Kiievis siis Ukraina presidendi Zelenskiga.

Karis käis Ukrainas ka 2023. aasta juuni algul, kui temaga olid kaasas välisminister Margus Tsahkna, majandus ja -infotehnoloogia minister Tiit Riisalo ja 24-liikmeline äridelegatsioon.

Läti peaminister: Ukraina peab saama kõik, et oma riiki kaitsta

Esmakordselt Kiievis visiidil viibiv Läti peaminister Evika Silina rõhutas meediale, et Ukraina peab saama kõik, et oma riiki edukalt kaitsta.

Läti kolmas sõjaline toetuspakett Ukrainale on sel aastal ligikaudu 40 miljonit eurot.

Silina sõnul pakub Läti Ukraina sõjaliseks toetuseks SKT-st 0,25 protsenti ehk üle saja miljoni euro aastas.