"Arvestades julgeolekuolukorra halvenemist Rootsis ja meie naaberregioonis, peavad nii avaliku kui ka erasektori tegutsejad kiiresti suurendama oma jõupingutusi, et luua makseturg, mis suudab häiretega toime tulla," seisis Riksbanki avalduses.

Rootsi keskpank teatas, et teeb koostööd erasektoriga ja soovib järgmise aasta juuliks luua toimiva võrguühenduseta kaardimaksesüsteemi.

Rootslased on aastaid kasutanud igapäevaste tehingute tegemiseks aina vähem sularaha, tuginedes üha enam kaartidele ja digitaalsetele maksesüsteemidele, nagu Swish, mida saab kasutada kauplustes ja mobiiltelefoni kaudu tehtavaid rahaülekandeid.

Enamik panku on lõpetanud sularahateenuste pakkumise oma filiaalides ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel on Rootsis elaniku kohta Euroopas kõige vähem sularahaautomaate pärast naaberriiki Norrat.

Riksbanki uuringu kohaselt kasutas hiljutiste ostude tegemiseks sularaha vaid 10 protsenti rootslastest. Seetõttu tunnevad võimud muret, et makseturg on haavatav küberohtude, looduskatastroofi või halvimal juhul sõja suhtes.

Riksbank on kutsunud valitsust üles kehtestama seadusi, mis sunniksid esmatähtsaid kaupu, nagu retseptiravimid, toit ja kütus, müüvaid ettevõtteid vastu võtma sularaha ja tugevdama küberjulgeolekumeetmeid finantssüsteemis.

Samuti on keskpank loonud mitu sularahahoidlat, et tagada juurdepääs sularahale kogu riigis.

Valitsuse viimases tsiviilkaitse nõuandebrošüüris kodanikele pealkirjaga "Kui on kriis või sõda" soovitatakse inimestel hoida kodus sularaha kogust, millest piisaks vähemalt nädalaks.

Riksbank märkis ka, et leibkondadel peaks olema vähemalt kaks pangakaarti, mille on väljastanud erinevad pangad.