Rubio kirjutas alla korraldusele, milles seisab, et USA on pühendunud Balti riikide sõjalise välisfinantseerimise jätkamisele. Rubio kirjutas sellele korraldusele alla 7. märtsil, vahendas LSM. 

11. märtsil teatas Läti välisminister Baiba Braže, et Läti hindab kõrgelt USA välisministri otsust jätkata Balti riikide sõjalise abi rahastamist. Braže sõnul kinnitab see arusaama USA ja Balti riikide ühisest huvist tugevdada kaitsekoostööd. 

2024. aastal sai Läti USA-lt sõjalist abi 80 miljoni dollari ulatuses. Balti riigid on kokku saanud Ameerika Ühendriikidelt sadade miljonite dollarite väärtuses julgeolekuabi, mida on kasutatud kaitsevõime tugevdamiseks.

Näiteks 2024. aastal kiitis kongress heaks 228 miljoni dollari eest julgeolekuabi Balti riikidele

Tsahkna: julgeolekuabi jätkumine kinnitab USA pühendumist

Eesti välisministri Margus Tsahkna sõnul on Rubio otsus jätkata USA välisministeeriumi toetusprogrammiga Foreign Military Financing (FMF) kinnituseks sellele, et USA on pühendunud Balti regiooni julgeolekule ja alliansi tugevdamisele.

Konkreetne otsus annab Tsahkna sõnul võimaluse jätkata ettevalmistusega HIMARS-i süsteemide kasutuselevõtuks.

"Eesti hindab kõrgelt Ameerika Ühendriikide panust meie piirkonna julgeolekusse, mida ilmestab lisaks rahalisele julgeolekuabile ka USA vägede järjepidev roteeruv kohalolek Eestis," sõnas Tsahkna.

Lisaks USA välisministeeriumi toetusprogrammile FMF toetab USA Balti riike ka Balti julgeolekuinitsiatiivi (BSI) kaudu, mille kohta langetab otsuseid USA kongress. BSI loodi 2020. aastal eesmärgiga arendada Balti riikide iseseisvat kaitsevõimet ja omavahelist koostalitlusvõimet. BSI kaudu on Eestile, Lätile ja Leedule kokku eraldatud 2024. aastal 228 miljonit dollarit, 2023. aastal 225, 2022. aastal 180 ja 2021. aastal 169 miljonit dollarit. Balti riikide vahel jagatakse BSI igal aastal erinevalt vastavalt võimevajadustele.

Nii BSI kui FMF-i kaudu eraldatud raha on mõeldud USA kaitsetööstuse toodangu, teenuste või väljaõppe hankimiseks.

USA julgeolekuabi eest soetatu seas on mitmikraketiheitjaid HIMARS, integreeritud õhu- ja raketikaitse võimekust toetavat varustust, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, öövaatlusseadmeid, laskemoona, sh Javelini rakette ja suurekaliibrilist suurtükimoona, mereolukorrateadlikkust toetavaid radareid ja seiresüsteeme ning sõjameditsiinivarustust.