Brüsseli kohtumisel antud lubadused olid väiksemad kui eelmisel aastal 7,5 miljardit eurot toetustena ja laenudena, kuna Euroopa Liidu esindajad viitasid USA abi kärpimisele kui peamisele tegurile, mis on vähenemise taga.

Euroopa Liit on Süüria abikonverentsi korraldanud iga aasta alates 2017. aastast, kuid see toimus ilma Assadi valitsuseta, kes 2011. aastal alanud kodusõjas toime pandud julmuste tõttu kõrvale jäeti.

Nüüd osales koos kümnete Euroopa ja Araabia ministrite ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega konverentsil ka Damaskuse esindaja, kelleks oli Süüria välisminister Asaad Hassan al-Shibani.

Pärast Assadi kukutamist detsembris loodavad Euroopa Liidu ametnikud kasutada konverentsi uue algusena, hoolimata murest äsja puhkenud vägivalla pärast, milles Süüria uued islamistlikud võimud peavad ohvriterohkeid lahinguid Assadi lojalistidega.

"Praegu on Süüria jaoks tohutute vajaduste ja väljakutsete aeg, mida tõestab traagiliselt hiljutine vägivallalaine rannikualadel," ütles Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas.

Kuid see on ka lootuse aeg, lisas Kallas, viidates 10. märtsil sõlmitud kokkuleppele integreerida kurdide juhitud ja USA toetatud relvarühmitus Süüria Demokraatlikud Jõud, mis kontrollivad suurt osa Süüria kirdeosast, uutesse riiklikesse institutsioonidesse.

EL-i andmetel vajab Süürias humanitaarabi umbes 16,5 miljonit inimest, kellest 12,9 miljonit inimest vajab toiduabi.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles kohtumisel, et EL suurendab oma abi riigis ja mujal regioonis elavatele süürlastele peaaegu 2,5 miljardi euroni (2,7 miljardit dollarit) aastateks 2025 ja 2026. See hõlmab ligikaudu 160 miljoni euro võrra suuremat summat võrreldes varem antud lubadusega.

Euroopa Komisjoni volinik Hadja Lahbib ütles varem esmaspäeval, et USA kärped humanitaar- ja arenguabile on piiranud Süüriale saadaolevat raha.

"EL on pühendunud Süüria rahva toetamisele ja on valmis osalema Süüria taastamises, kuid me ei saa täita teiste poolt jäetud tühimikku," ütles Lahbib.

Süüria välisminister Shibani avaldas tunnustust EL-i ja tema partnerite lubaduse üle.

"Süüria ülesehitamine on ühine jõupingutus ja ülemaailmne partnerlus, mis loodetavasti aitab meie sõpradega kaasa läbimurdele Süüria rahvale edasise õitsengu ja edu saavutamiseks," ütles välisminister postituses ühismeediakeskkonda X.

ÜRO eriesindaja Süürias Geir Pederson ütles, et kuigi selle kuu vägivald Süüria rannikul võis mõjutada doonorriikide lubadusi, on kõige rohkem mõju avaldanud muud ülemaailmsed konfliktid ja USA abi vähenemine.

"Süürias toimuval on mõju, kuid olgem ausad, isegi ilma nende sündmusteta oleks rahastamine olnud väiksem kui eelmistel aastatel," ütles Pederson esmaspäeval Reutersile. "Ja miks see nii on? Muidugi, kuna Süüria konkureerib teiste piirkondadega (kus jätkuvad konfliktid)," ütles ta, viidates sõdadele, sealhulgas Sudaanis, Gazas ja Ukrainas.

ÜRO on tunnistanud Assadi kukutanud rühmituse Hayat Tahrir al-Sham terroristlikuks organisatsiooniks. Kuid EL-i ametnikud soovivad uute valitsejatega suhelda seni, kuni nad peavad kinni lubadustest, et üleminek oleks kaasav ja rahumeelne.

Süüria on sõja tõttu kaotanud 40 aastat arengut ja konfliktieelsesse olekusse naasmiseks kulub vähemalt kümme aastat, ütles ÜRO arenguprogrammi juht Achim Steiner.

Purustustele on lisandunud majanduskriis, mis on pannud Süüria naela kukkuma ja surunud peaaegu kogu elanikkonna alla vaesuspiiri. Eesti välisministeeriumi ülevaate kohaselt on ligi 13 miljonit inimest toiduga kindlustamata, puudus on leivast, kütusest ja muust esmavajalikust ning Süüria elamiskulud on viimase kolme aastaga kolmekordistunud. Ligikaudu pooltel kooliealistel lastel puudub ligipääs haridusele ja 15 miljonit inimest vajab tervishoiuabi. Riiki mõjutavad suuremahuline riigisisene ümberpaiknemine ja raskes seisus majandus ning lisaks on kodud, elutähtis taristu ja põllumaad saanud tugevalt kahjustada. 

"Kui vajadused kasvavad, väheneb toetus ja see on muidugi traagiline, sest me teame, et järgmised kuud on kriitilised," ütles Pederson.

Eesti annab Süüria pagulaste toetuseks 50 000 eurot

Kohtumisel Eestit esindanud välisminister Margus Tsahkna teatas, et Eesti eraldab Süüria pagulaste toetuseks 50 000 eurot.

Eesti keskendab oma abi peamiselt hariduse (sh digipädevused hariduses) ja ettevõtluse valdkondadele, seisis ministeeriumi edastatud pressiteates, kus täpsustati ka, et humanitaarabi eraldatakse Süüriale strateegiliste partnerite, MTÜ Pagulasabi ja MTÜ-le Mondo kaudu.