Costa soovib kärpida EL-i eelarvet 44 miljardi euro võrra

Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa soovib kärpida Euroopa Liidu kavandatavat seitsmeaastast eelarvet veel 44 miljardi euro võrra. Raha selle katmiseks plaanib ta saada suurte tehnoloogiaettevõtete maksustamisest, kirjutas Politico.
Esimest korda pärast eelarveläbirääkimiste algust eelmisel aastal on kärpekava sihtmärgiks saanud ka Euroopa Liidu regionaaltoetused ehk ühtekuuluvuspoliitika. Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa tegi ettepaneku vähendada nende mahtu võrreldes eelmise kavaga kaheksa miljardi euro võrra. Põllumajandustoetused jäid seevastu puutumata.
See on tõsine tagasilöök 17 Ida- ja Lõuna-Euroopa riigist koosnevale ühendusele, kuhu kuuluvad muu hulgas Poola, Itaalia ja Hispaania. Need riigid lükkasid alles mõni päev tagasi tagasi võimaluse kärpida ühtekuuluvuspoliitika toetusi.
Samas tervitas Saksamaa kantsler Friedrich Merz ettepanekut kui "esimest sammu", kutsudes üles veelgi suurematele kärbetele.
"See ettepanek aitab lahendada meie ühiskondade ees seisvaid probleeme ning annab Euroopa Liidule vajaliku tegutsemisvõime," ütles Costa laupäeva hommikul.
Costa juhib läbirääkimisi aastate 2028–2034 eelarve üle, mille peavad heaks kiitma kõik EL-i liikmesriigid. Tema pakutud kärped põhinevad jooksevhindadel ning lähtuvad Iirimaa poolt EL-i Nõukogu roteeruva eesistujariigina eelmisel kuul esitatud varasemast eelarveettepanekust.
Kokku vähendaksid kärped eelarvet Euroopa Komisjoni mullu juulis esitatud esialgse ettepanekuga võrreldes 204 miljardi euro ehk 10,2 protsendi võrra.
Teise olulise muudatusena tegi Costa ettepaneku kehtestada suurtele digiettevõtetele, näiteks Google'ile ja Metale, uus maks, et aidata rahastada EL-i eelarvet järgmistel aastatel.
Brüssel on viimastel aastatel hoidunud sellise maksu kehtestamisest, kartes USA vastumeetmeid. Sel kuul toimunud vahevalimistel vabariiklastele osaks saanud valimistulemused on aga loonud selleks uue võimaluse.
Ettepanekud panevad aluse keerulistele aruteludele 27 liikmesriigi juhi vahel järgmisel nädalal toimuval tippkohtumisel. Ka juhtide vahel saavutatav kokkulepe vajab veel Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Vaatamata liikmesriikide erimeelsustele eelarve suuruse osas usub Costa, et valitsused jõuavad kokkuleppele 17. detsembril algaval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
"Usun, et see ettepanek võib meid lõplikule kokkuleppele lähemale viia. Jätkan koostööd kõigi juhtidega, et see eesmärk saavutada," ütles ta.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz pidas kärpeid siiski ebapiisavaks.
"Laual olev ettepanek on esimene samm, kuid eelarve kogumaht on endiselt liiga suur," ütles ta avalduses.
Seevastu Euroopa Rahvapartei eelarveläbirääkija Siegfried Mureșan kritiseeris Costa kärpekava kohe.
"See ettepanek on Euroopa Parlamendile vastuvõetamatu ega saa olla aluseks parlamendi nõusolekule. Kavandatud kärped viivad läbirääkimised tagasi varasemasse seisu," kirjutas ta sotsiaalmeediaplatvormil X.
Suured kärped
Euroopa Liidu liikmesriigid on jagunenud kahte leeri. Ühed soovivad väiksemat eelarvet, mis keskenduks kaitsele ja konkurentsivõimele. Teised leiavad, et eelarve peaks olema suurem ning raha tuleks suunata traditsiooniliste prioriteetide, näiteks põllumajanduse ja regionaalarengu toetamiseks.
Costa tegi ettepaneku kärpida mõõdukalt ühtekuuluvuspoliitika toetusi, mida varasemates kärpevoorudes oli paljude liikmesriikide vastuseisu tõttu säästetud. Sellega soovib ta leevendada Saksamaa ja teiste kokkuhoidlikumate riikide ehk niinimetatud kasina neliku seisukohti.
Kokkuhoidu saavutatakse aga ka muudes valdkondades. Välisabi rahastamist vähendatakse seitsme miljardi euro võrra ning konkurentsivõime valdkonna eelarvet kärbitakse 20 miljardi euro võrra.
Veel kümme miljardit eurot loodetakse kokku hoida Euroopa Liidu koroonajärgse taasterahastu võla tagasimaksete edasilükkamisega. Praeguse kava järgi peaksid tagasimaksed algama 2028. aastal.
Üks väheseid eelarveridu, mille rahastamist suurendatakse, on kriisireserv ehk nn vihmase päeva fond. Iirimaa oli seda eelmisel kuul oma ettepanekus vähendanud.
Seda peetakse järeleandmiseks Euroopa Komisjonile, kes toetab eelarvevahendite paindlikumat kasutamist.
Maksud suurtele tehnoloogiaettevõtetele
Costa tegi ettepaneku kehtestada uusi makse ja muuta olemasolevaid maksusüsteeme, et koguda Euroopa Liidu eelarvesse aastas 60 miljardit eurot.
Olulise muudatusena asendas ta Euroopa Komisjoni mullu esitatud ebapopulaarse ettevõtete maksustamise ettepaneku CORE uue maksuga suurtele rahvusvahelistele tehnoloogiaettevõtetele. Maks puudutaks ettevõtteid, kelle ülemaailmne aastakäive ületab 750 miljonit eurot ja käive Euroopa Liidus 50 miljonit eurot. Politico kirjutas sellest muudatusest esimesena selle nädala alguses.
Kavandatav digimaks hõlmaks ettevõtete veebireklaami, digitaalse vahenduse teenuseid ja kasutajate loodud andmete kasutamist.
EL-i ametniku hinnangul võiks uus maks tuua eelarvesse ligikaudu viis miljardit eurot aastas.
Enamik liikmesriike oli CORE-i ettepaneku vastu. See nägi ette ühekordse makse ettevõtetele, kelle käive ületab 100 miljonit eurot. Riigid kartsid, et selline maks kahjustaks Euroopa Liidu konkurentsivõimet.
Täiendavate eelarvetulude saamiseks tegi Costa ettepaneku suurendada ka kahte maksu, mille puhul on liikmesriikide vahel seni olnud vähe erimeelsusi. Need puudutavad ringlusse võtmata plastikut ja elektroonikajäätmeid. Maksutõus oleks 25 senti kilogrammi kohta ning laekuks otse EL-i eelarvesse.
Samuti soovib Costa suurendada Euroopa Liidu eelarvesse suunatavat osa süsinikdioksiidi heitmetega seotud impordimaksust. Praeguse 75 protsendi asemel läheks EL-i eelarvesse kogu maksutulu. Lisaks kaalutakse maksude kehtestamist krüptovaluutaettevõtetele ja riiklikele raadiosageduste oksjonitele.
Täiendava järeleandmisena pakkus Costa välja, et tubakatoodetele ja saastavatele ettevõtetele kehtestatavaid makse rakendataks järk-järgult riikides, mida need kõige rohkem mõjutavad. Viimaste puhul on tegemist EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga.
Costa sõnul aitavad uued maksud hoida liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse kontrolli all.
"Selle ettepanekuga oleme suutnud jõuda liikmesriikide osamaksete praegusele tasemele väga lähedale," ütles Costa.
Toimetaja: Aleksander Krjukov










