Süüria välisministeeriumi teatel võtab valitsus üle tsiviilrajatiste, sealhulgas Hmeimimi lennujaama ja Tartusi sadama kommertskaide haldamise, võimaldades neid järk-järgult riigi tsiviiladministratsiooni integreerida.

Sõjaväerajatised kohandatakse uute kokkulepete kohaselt ümber ühisteks väljaõppe- ja kvalifikatsioonikeskusteks, mis kaitsevad mõlema osapoole huve. Üleminek viiakse lõpule kolme kuu jooksul.

Süüria sadamate ja tolli peavalitsus teatas, et Süüria võtab üle eelnevalt Venemaa poolt käitatud kaubanduslikud rajatised Tartusi sadamas, sealhulgas kai number neli ning sellega seotud laod ja infrastruktuuri.

Uudisteagentuur Reuters teatas juulis, et Venemaa soovis rajada Tartusi sadamasse kaubandusliku logistikakeskuse, kasutades neljandat kaid, mis on piirangutega ala väljaspool mereväebaasi.

Toona teatasid mõlemad osapooled, et keskus jääb Süüria kontrolli alla ning kõik tegevused vajavad Süüria sadamate ja tolli peavalitsuse heakskiitu.

See teade näis märkivat olulist strateegilist tagasilööki Venemaale, kes püüdis baase säilitada pärast seda, kui Süüria praeguse presidendi Ahmed al-Sharaa juhitud väed kukutasid 2024. aasta lõpus Moskva liitlase, diktaator Bashar al-Assadi.

Venemaa mereväerajatis Tartusis ja Hmeimimi õhuväebaas on pikka aega olnud Moskva peamised sõjalised tugipunktid Vahemere piirkonnas ja Lähis-Idas. Nende tulevik on olnud läbirääkimiste teemaks Süüria uue juhtkonnaga alates endise al-Assadi kukutamisest 2024. aasta detsembris.

Signaal Venemaa mõju vähenemisest tuleb ajal, mil USA on eemaldamas Süüriat aastakümneid vanast terrorismi toetavate riikide nimekirjast.

Märgiks Washingtoni toetusest uuele režiimile teavitas president Trump 8. juulil kongressi oma administratsiooni kavatsusest lõpetada Süüria selline määratlemine, mis käivitas 45-päevase teavitamisperioodi, kirjutas väljaanne Financial Times.

Moskva ei ole neid väiteid seni kommenteerinud. Venemaa oli andnud Assadile üliolulist rahalist ja poliitilist tuge alates 2011. aastast, kui tema väed rahvaülestõusu julmalt maha surusid ning vallandasid sellega kodusõja. 2015. aastal sekkus Moskva kodusõtta Süüria režiimi poolel.

Piirkonna tähtsus Venemaa jaoks hakkas aga kahanema pärast seda, kui Vene režiimi juht Vladimir Putin alustas täiemahulist agressioonisõda Ukraina vastu.

Kui Sharaa rühmitus Hayat Tahrir al-Sham alustas pealetungi, mis kaks aastat hiljem Assadi režiimi kukutas, seisis Venemaa suures osas kõrvaltvaatajana, tehes vaid väikese arvu sümboolseid õhurünnakuid, mis ei peatanud mässuliste edasitungi.

Baasid Süürias jäid aga Venemaa Aafrika operatsioonide ja Vahemere kohaloleku jaoks üliolulisteks tugipunktideks isegi pärast sadade sõjaväelaste ja tsiviiltöötajate evakueerimist Assadi kukutamise järel.

Putin andis Assadile ja tema perele varjupaiga, püüdes samal ajal luua suhteid Sharaaga, kes oli ühe sellise mässuliste rühmituse endine juht, kellega Venemaa väed olid kodusõjas võidelnud.

Putin vihjas oma valmisolekule kahe riigi suhteid uuendada, kui Sharaa külastas eelmise aasta oktoobris Kremlit läbirääkimiste eesmärgil.

Järgnenud kohtumisel jaanuaris ütles Putin Sharaale, et Venemaa toetab Süüria püüdlusi taastada kontroll oma kirdeosa territooriumi üle, mida hoiavad kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Jõud. Venemaa hakkas piirkonna lennujaama lähedal asuvast Qamishli baasist vägesid välja tõmbama vahetult enne seda kohtumist.

Putin ütles ka, et Venemaa on valmis aitama Süüriat võitlustes kahjustatud piirkondade ülesehitamisel ja majanduse taastamisel.

Süüria toetub energia osas endiselt tugevalt Venemaa naftale. Eelmisel nädalal teatas Reuters, et Damaskus on lubanud USA-le vähendada Venemaa nafta importi osana käimasolevatest sanktsioonide tühistamise aruteludest.