Oluline 24. veebruaril kell 19.53:

- Zelenski kutsus EL-i üles andma Ukrainale selge liitumiskuupäev;

- ISW andmed: Venemaa vallutas neljandal aastal rohkem kui kahe eelnenud aastaga;

- Kreml väidab, et Ukraina soovib saada tuumarelva; Ukraina sõnul on väide absurdne;

- Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis;

- G7 liidrid, sealhulgas Trump, kinnitasid vankumatut toetust Ukrainale;

- Zelenski: Minsk ei saa eitada vastutust sõjas;

- Putin: Ukraina tahab koos lääne luurega rahuprotsessi saboteerida;

- Kaja Kallas: töö uute sanktsioonide nimel jätkub;

- Kuigi Venemaa gaasieksport on kukkunud, ei ole sanktsioonid seni mõjutanud Venemaa naftaekspordi mahtu;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit;

Zelenski kutsus EL-i üles andma Ukrainale selge liitumiskuupäev

Zelenski lausus teisipäeval, et Ukraina soovib Euroopa Liidult liitumiskuupäeva.

"Meile on oluline saada EL-iga liitumiseks selge kuupäev," ütles Zelenski Euroopa Parlamendile tehtud videopöördumises.

"Kui sellist garantiid ei ole, leiab (Vene režiimi juht Vladimir Putin) viisi, kuidas Ukrainat aastakümneid tõkestada, lõhestades teid ja Euroopat," sõnas ta.

Kreml teatas teisipäeval, et Venemaa võitleb Ukraina sõja eesmärkide täitmiseni.

Venemaa ei ole veel saavutanud kõiki oma sõjaeesmärke Ukrainas ning jätkab võitlust seni, kuni need on saavutatud, teatas Kreml teisipäeval.

"Eesmärke ei ole veel täielikult saavutatud, mistõttu sõjaline operatsioon jätkub," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vastuseks AFP küsimusele.

Kreml väidab, et Ukraina soovib saada tuumarelva; Ukraina sõnul on väide absurdne

Venemaa välisministeerium hoiatas oma teisipäevases teates tagajärgede ja tuumariikide otsese konflikti eest, viidates Venemaa välisluure süüdistustele, et Suurbritannia ja Prantsusmaa valmistuvad salaja Ukrainat tuumarelvade osade ja tehnoloogiaga varustama.

Vene välisluure ei esitanud oma väidetele ühtki dokumenteeritud tõestust ning Prantsusmaa saatkond Moskvas nimetas väiteid täielikuks valeks; ka Suurbritannia lükkas venelaste väited tagasi.

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on venelaste väited absurdsed.

"Ukraina on juba varem mitu korda lükanud tagasi Venemaa absurdsed väited, ja me teeme seda uuesti. Me kutsume üles riike Venemaa räpaseid infopomme tagasi lükkama ja hukka mõistma," lausus ta.

Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis

Ukraina riigile kuuluv nafta- ja gaasiettevõte Naftogaz teatas teisipäeval, et Harkivi oblastis asuv gaasitehas oli sunnitud peale Venemaa rünnakut tootmise peatama.

"Vene väed on taas rünnanud Naftogazile kuuluvat gaasitaristut," märkis ettevõte.

G7 liidrid, sealhulgas Trump, kinnitasid vankumatut toetust Ukrainale

Maailma arenenud tööstusriikide ühenduse G7 liikmesmaade juhid, sealhulgas USA vabariiklasest president Donald Trump, kinnitasid teisipäeval, mil täitus Venemaa sissetungi neljas aastapäev, taas oma vankumatut toetust Ukrainale.

"Väljendame jätkuvat toetust president Trumpi püüdlustele saavutada need eesmärgid rahuprotsessi algatamise ja osapoolte otsekõnelustele toomisega. Selles protsessis on juhtiv roll täita Euroopal, millega liituvad ka teised partnerid," ütlesid Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Kanada ja Jaapani juhid ühisavalduses.

Tegemist on esimese G7 liidrite ühisavaldusega Ukraina kohta pärast Trumpi naasmist Valgesse Majja mullu jaanuaris, märkis tänavu ühenduse eesistujariigi rolli täitev Prantsusmaa.

Samuti avaldasid nad toetust niinimetatud tahtekoalitsioonile, mis on pakkunud Ukrainale relvarahu korral julgeolekugarantiisid.

ISW andmed: Venemaa vallutas neljandal aastal rohkem kui kahe eelnenud aastaga

Vene armee on Ukraina sõja neljandal aastal hõivanud rohkem ala kui eelneva kahe aasta jooksul kokku, selgub AFP teisipäeval avaldatud analüüsist, mis põhineb Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel.

ISW kohaselt on Moskva okupatsioonivägi alates 24. veebruarist 2025, mil möödus kolm aastat Venemaa sissetungist, vallutanud 4524 ruutkilomeetrit – ala, mis on veidi suurem kui näiteks USA Rhode Islandi osariik või Moldova Venemaa-meelne separatistlik Transnistria piirkond.

Sellele lisandub 731 ruutkilomeetrit, mille vallutamisest Venemaa on teatanud, kuid mida ISW ei ole kinnitanud ega ümber lükanud.

ISW teeb koostööd Kriitiliste Ohtude Projektiga, mis on osa teisest konfliktidele spetsialiseerunud USA mõttekojast American Enterprise Institute (AEI).

Ukraina sõja teine aasta oli maavallutuste poolest suhteliselt stabiilne, samal ajal kui kolmandal aastal hõivas Venemaa 4143 ruutkilomeetrit.

Neljandal aastal vallutatud alast on üle poole territoorium, mille üle Venemaa on saavutanud täieliku kontrolli. Ülejäänud ala koosneb territooriumidest, kus Vene armee on edasi liikunud, kuid ei oma täielikku kontrolli. Need vallutused moodustavad 0,8 protsenti Ukraina territooriumist.

Praegu okupeerib Moskva veidi üle 19 protsendi Ukrainast, millest suurem osa vallutati relvakonflikti esimestel nädalatel.

Umbes seitse protsenti, sealhulgas annekteeritud Krimm ja Donbassi oblastid, oli juba enne 2022. aasta veebruari sissetungi Venemaa või venemeelsete separatistide kontrolli all.

Venemaa kõige olulisem vallutus viimase 12 kuu jooksul oli Pokrovsk, mis on logistikakeskus umbes 600 kilomeetri kaugusel Kiievist Ukraina idaosas Donetski oblastis.

Vene väed on teinud enamiku oma edusammudest Donetski oblastis, hõivates 2020 ruutkilomeetrit, kusjuures nende operatsioonid on aeg-ajalt laienenud ka naabruses asuvatesse Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastitesse.

Mullu juunis tungis Vene armee esimest korda Donetski oblastist kaugemale, viies läbi operatsioone vähemalt 230 ruutkilomeetri suurusel alal naaberoblastites.

Zelenski: Minsk ei saa eitada vastutust sõjas

Zelenski ütles intervjuus Valgevene sõltumatule meediakanalile Dzerkalo, et Venemaa on paigutanud Valgevenesse Shahed-droonide repiiterid (drooni signaalivõimendid või kordajad), et aidata koordineerida rünnakuid Ukrainale. Zelenski lisas, et Minsk ei saa enam vastutust eitada.

"Nüüd teab Valgevene täpselt, mis tema territooriumil toimub," ütles Zelenski. "Enam ei ole võimalik öelda, et raketid lasti välja, need olid siin juba pikka aega ja meie ei kontrolli seda."

Zelenski ütles, et repiiterid on uus tehnoloogia, mida kasutatakse Ukraina tsiviilisikute ja energiainfrastruktuuri vastu suunatud droonirünnakute kohandamiseks.

"Kaasaegsete Shahed-droonide repiiterid on uus tehnoloogia, mis on ilmunud Valgevene territooriumile ja aitab rünnata meie inimesi ja energiaobjekte," ütles Zelenski, lisades, et Ukraina on võtnud meetmeid mitme repiitri eemaldamiseks.

Putin: Ukraina tahab koos lääne luurega rahuprotsessi saboteerida

Venemaa president Vladimir Putin süüdistas teisipäeval Ukrainat ja lääne luureagentuure rahuprotsess saboteerimises, sealhulgas Venemaa nafta- ja gaasitorustike ründamises.

Putin lisas, et seetõttu on oluline energiataristu ja teiste strateegiliste objektide kaitse tugevdamine.

Kallas: töö sanktsioonide nimel jätkub

EL ei suutnud esmaspäeval heaks kiita oma 20. sanktsioonipaketti Venemaa vastu, kuna Ungari pani sellele veto, teatas ELi välispoliitika juht Kaja Kallas pärast välisasjade nõukogu kohtumist.

EL sanktsioonipaketi eesmärk oli saata Moskvale "võimas signaal" enne 24. veebruari, mil möödub neli aastat Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse.

"Kahjuks ei jõudnud me 20. sanktsioonipaketi osas kokkuleppele," ütles ELi välispoliitika juht Kaja Kallas. "See on tagasilöök ja sõnum, mida me täna saata ei tahtnud, kuid töö jätkub."

Veto rõhutab kasvavaid pingeid Kiievi, Budapesti ja Bratislava vahel seoses Venemaa naftaga.

Družba torujuhe – peamine marsruut, mille kaudu tarnitakse Venemaa toornaftat Ungarisse ja Slovakkiasse – on olnud alates jaanuari lõpust pärast Venemaa rünnakuid Ukraina energiainfrastruktuurile suletud.

Uuring: Venemaa müüb kütust odavamalt

Venemaa nafta ja gaasi ekspordist teenitud raha vähenes viimase 12 kuu jooksul, kuigi riigi naftaeksport mahult suurenes, selgus andmetest, mis avaldati neljandal aastapäeval Moskva täiemahulisest sissetungist Ukrainasse, vahendas Reuters.

Venemaa sõltub suuresti energiatuludest, et toetada oma sõda Ukrainas – see seos on viinud lääneriikide üha rangemate sanktsioonide kehtestamiseni Venemaa kütuse suhtes, et nõrgendada riigi sõjalisi jõupingutusi.

Energia ja õhukvaliteedi uurimiskeskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air) avaldatud analüüs näitas, et Venemaa tulud nafta, gaasi, söe ja rafineeritud toodete ekspordist olid 24. veebruaril 2026 lõppenud 12 kuu jooksul kokku 193 miljardit eurot, mis on 27 protsenti vähem kui võrreldaval perioodil enne sissetungi.

Kuigi Venemaa gaasieksport on alates 2022. aastast kukkunud, ei ole sanktsioonid seni mõjutanud Venemaa naftaekspordi mahtu, vaid pigem sundinud Moskvat müüma naftat madalamate hindadega.

Venemaa toornafta ekspordist saadud tulud vähenesid viimase 12 kuu jooksul 18 protsenti võrreldes eelmise aastaga, teatas CREA. Samal ajal jäi toornafta ekspordimaht kuus protsenti üle invasiooni-eelse taseme, ulatudes 215 miljoni tonnini.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 920 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 261 420 (võrdlus eelmise päevaga +920);

- tankid 11 698 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 086 (+4);

- suurtükisüsteemid 37 560 (+50);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1654 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1305 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 348 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 145 571 (+1693);

- tiibraketid 4347 (+0);

- laevad/kaatrid 29 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 79 826 (+190);

- eritehnika 4074 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.