Iraani kriis ja sellest tulenev nafta kallinemine on tõstnud kuue kuu euribori märtsi alguse 2,12 protsendilt praeguseks 2,7 protsendi lähedale. Kui varem eeldasid turud, et Euroopa Keskpank tõstab sel aastal intresse veel üks kord, siis nüüd arvestatakse ka teise tõusu võimalusega.

"Inflatsiooniootused on taas üles läinud, mis tähendab, et rahaturud on reageerinud kahel moel - esiteks nad ootavad, et Euroopa Keskpank peab intressimäära tõstma, lühiajalised nädalased intressimäärad lähevad uuesti üles. Võib olla suve teises pooles või sügisel peab keskpank tõstma võib olla korra, negatiivse stsenaariumi korral isegi kaks," rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Avaroni investeeringute juht Rain Leesi rääkis, et Euroopa inflatsioon juunis oli alla ootuste ning koos Hormuzi väina avamisega andis see andis lootust, et Euroopa Keskpanga tehtud viimane intressitõus võib jääda selles tsüklis ainukeseks. Iraani konflikti ägenedes on aga järgmiste intressitõusude võimalus taas kasvanud.

Võib öelda, et üks oodatav intressitõus on juba euribori sisse arvestatud.

"Seda turud hindavad täna sisse ja see kajastub ka euriboris, mis tähendab, et kui see intressitõus tegelikult tuleb, siis selle tõttu euribor enam ei peaks tõusma. Küsimus on, kas sellele järgneb veel intressitõus või mitte," märkis Leesi.

"Aastane intressimäär on olnud kõrgem kui kuue kuu oma, mis viitab sellele, et kuue kuu oma selle aasta jooksul peaks ikkagi üle selle aastase määra jõudma. Seega kuue kuu euribor peaks veel pisut tõusma enne kui saab rahuneda," sõnas Uusküla.

Laenuvõtmist ei ole kerkinud euribor seni eriti mõjutanud, kuigi osadesse laenulepingutesse on see kõrgema intressi näol juba jõudnud.

"Laenulepingus euribor muutub iga kuue kuu tagant. Nii saavad osa sellest kõik laenu- ja autoliisingu võtjad. Uute klientide vaatest on laenu taotluste arv sama või väikeses kasvus, mingit kahanemist küll näha ei ole," lausus Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.