Praegu istub Venemaal vangis endine Scoutspataljoni liige Artur Kirmjõe, keda FSB süüdistab kavatsuses minna palgasõduriks Ukrainasse. Lähedaste sõnul oli aga 30-aastane Maardu elanik sunnitud Venemaal käima, sest Eesti võimud ei lubanud siin armastatud abikaasaga koos elada. Kuidas moodsa aja Romeo ja Julia riiklike huvide hammasrataste vahele sattusid, harutab Uljana Kuzmina.

Videos, mille Venemaa Vladimiri oblasti FSB tänavu juunis avaldas, on küll nägu ja nimi varjatud, aga tänaseks on teada, et räägib endine kaitseväelane Artur Kirmjõe, kes tunnistab justkui üles, et kavatses minna palgasõduriks Ukraina poolele.

"Mul kujunes Ukraina sõja suhtes välja järsult negatiivne hoiak. Võtsin omal algatusel ühendust Ukraina kontaktisikutega ja palusin neil aidata mul liituda Ukraina relvaüksustega, et sõdida nende poolel Venemaa vastu," rääkis Kirmjõe videol.

Lähedased kinnitavad, et videos esineb Artur, aga sõnad on talle väevõimuga suhu pandud.

"Ta ütles selle, mis teda sunniti ütlema, aga see on kõik vale jutt. See ei ole tõsi, mis ütles. Ta lihtsalt luges seda, ma ei tea, ekraanilt või kusagilt paberilt," ütles Arturi vend Jüri Kirmjõe.

"Kui inimene soovib minna sõdima Ukraina poole peale, siis ta ei võta suured kohvrid ja kassi kaasa ja ei sõida naise juurde Venemaale," lausus Arturi ema Inga Allikas.

See on esimene kord, kui Arturi noorem vend Jüri ja ema Inga enda nimega ja näoga avalikult asjast räägivad. Pere ei pannud asja varem suure kella külge, sest lootis, et tegu on arusaamatusega, mis laheneb. Nüüd tahavad nad juhtumile rahvusvahelist tähelepanu tõmmata, sest 30-aastast Eesti kodanikku ähvardab Venemaal 7- kuni 12-aastane vangistus seda enam, et ta tunnistas justkui teo üles.

Artur Kirmjõe on sõprade ja sugulaste sõnul tegelikult Eesti patrioot. Ta sündis Tallinnas ja kasvas Maardus suures kakskeelses peres. Esimesed kaheksa klassi õppis ta vene keeles, edasi eesti keeles. Pärast gümnaasiumit jätkas ta õpinguid mereakadeemias, seejärel kutsuti ajateenistusse ning jäi pärast palgalisena tööle – 2018 sügisest kuni 2020 lõpuni teenis ta Tapal Scoutspataljoni parameedikuna.

Saatuslikud sündmused hakkasid hargnema vahetult pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas. 2022 märtsi lõpus saabusid Arturi juurde tema tuttavad Venemaalt, tol hetkel natuke üle 20-aastane abielupaar, keda nimetame varjunimedega Lina ja Sergei. Aprilli alguses, mõni päev pärast siia jõudmist, esitasid nad Eestile rahvusvahelise kaitse taotluse väitega, et Venemaal elamine on sõjavastaste vaadete tõttu nende jaoks ohtlik.

"Lina puhul me selgitasime, et riigipoolne tagakius seisneb tema poliitilistest vaadetest. Et kuna Liina poliitilised vaated Venemaa riigivõimuga ei ühtinud ja olid selgelt sellele vastased, siis teda seal taga kiusati. Ja tulenevalt sellest Venemaa kohta kogutud infost, mis on olemas erinevatel inimõigusorganisatsioonidel, oli väga reaalne, et inimesi, kelle vaated riigivõimuga ei ühti, et neid väga ebaproportsionaalselt karistatakse seal riigis," rääkis Lina advokaat Merili Laansoo.

"Kahjuks me kõiki asjaolusid kommenteerida ei saa, kuid ma saan öelda, et asjaolud, mida meile menetluse käigus selgitati, need me kontrollisime üle ja sealt meie ühelgi moel piisavat põhjust ei näinud, et seda rahvusvahelist kaitset oleks inimestele vaja anda," lausus Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Aru.

Kui PPA keeldus rahvusvahelise kaitse andmisest, vaidlustasid Sergei ja Lina otsuse kohtus. Tallinna halduskohus leidis aga, et neid ei ähvarda Venemaal tegelik oht: kodumaal ei olnud nende suhtes kriminaalasju algatatud, neid ei otsitud taga ning tõenäosus, et nad satuvad võimude huviorbiiti, oli kohtu meelest väike. Abikaasad vaidlustasid otsuse kuni riigikohtuni, kuid edutult. 2023. aasta novembris kehtestati neile Eestisse sissesõidukeeld kolmeks aastaks. See on edasiste sündmuste vaates oluline detail.

"Ta oli ikka päris šokis sellest. Näha oli, et tal on hästi ebamugav, sest ta hakkas nutma vahepeal. Lihtsalt kontrollimatult," ütles Arturi ja Lina sõber Lars-Eerik Väina.

Emotsioonid olid seda tugevamad, et kohtuvaidluse ajal hargnes ka armudraama. Lina ja Arturi sõber ning kolleeg Lars-Eerik tutvus nendega klubis Kauplus Aasia, kus Artur ja Lina töötasid turvatöötajatena. Võib vaid oletada, kas see oli rohkem tööl või korterit jagades, kuid Artur ja Lina armusid ning Lina lahutas juba 2023 suvel Sergeist, kellega koos ta algul Eestisse saabus.

Et Lina oli sunnitud 2023 novembris Eestist lahkuma, sõlmiti Arturi ja Lina abielu 1. juunil 2024 Moskvast 200 kilomeetri kaugusel Vladimiri perekonnaseisuametis. Noorpaar lootis, et nüüd Lina sissesõidukeeld tühistatakse, aga PPA keeldus taas – seda enam, et tundus kahtlane, kuidas üks naine soovib lühikese aja jooksul Eestis elada juba järgmise mehega.

"Ma ei oska kommenteerida, mismoodi peavad inimesed seda tõestama. Kui ta käis seal, veetis seal kõik oma puhkused naise juures," ütles Arturi ema Inga Allikas.

Nii sõitiski Artur 2023 kuni 2026 Eesti ja Venemaa vahet oma seadusliku abikaasaga kohtuma rohkem kui kümme korda. Lina sissesõidukeeldu vaidlustades juhtis neid esindav advokaat korduvalt tähelepanu, et Venemaale reisimine võib endisele kaitseväelasele olla ohtlik, aga PPA leidis, et oht ei ole usutav.

"Märkimisväärne hulk Eesti kodanikke elab ka Venemaal alaliselt. Antud juhul ka konkreetne inimene on Venemaa vahet reisinud korduvalt. Jah, mingites menetluse etappides meie sõnavalik võib olla ei ole kõige õnnestunum olnud. Ma täna tagantjärele seda möönan, kuid võib-olla kogu informatsioon, mida menetleja tol hetkel või ka meie juristid kohtumenetluse raames avaldasid, ei olnud mõeldud kontekstis, et me kuidagiviisi soovitaks või soodustaks Eesti inimeste liikumist Venemaale. Pigem oli tegemist ebaõnnestunud sõnavalikuga," lausus Aru.

"Ma arvan, et need otsused võetakse vastu massiliselt, kõigile pannakse üks ja sama vastus sinna taotluse alla. Keegi ei vaata neid toimikuid läbi, keegi ei tutvu nende taotleja taustaga, kas on tal tõepoolest ohutu või mitte," leidis Inga Allikas.

Artur Kirmjõe ema elab praegu Helsingis ja teenib elatist raamatupidajana, kuid töötas mitu aastat ise politsei- ja piirivalveameti tõlgina. Ta leiab, et ametnike ükskõiksus maksis tema pojale lõpuks vabaduse. Naisest lahusolek tekitas pere sõnul Arturile vaimseid probleeme ja tänavu aprillis sõitis ta pärast kuuekuulist lahus viibimist taas kord Venemaale.

"Ma olen temaga elanud koos umbes 20 aastat. Ja see, et ta sinna sõitis, tähendab seda, et armastus lõi talle pähe, et see on ainuke asi, mille pärast ma sinna sõitis - armastuse pärast," ütles Jüri Kirmjõe.

29. aprillil vahistaski Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB Eesti kodaniku Lina köögis. Kaks kuud hiljem, juunis, ilmus algul FSB Vladimiri osakonna Telegrami kanalis video, mis levis ka teistesse portaalidesse, kus Artur tunnistab justkui üles Venemaa vastase tegevuse.

Lähedased, kes saavad Arturiga praegu sidet pidada ainult kirja teel, mida Lina vahendab, usuvad, et tegu on täieliku väljamõeldisega ja Arturile pandi sõnad suhu.

"Artur ei ole kunagi käinud Ukrainas isegi turismihuvist. Üldse ei ole seda riiki külastanud. Et kommenteerida, mille põhjal on see süüdistus tehtud. Kas mingi kirjavahetuse järgi, mis leiti, võib olla. Ma ei tea," lausus Inga Allikas.

"Kas me täna näeme seda teises valguses? Kindlasti mingil moel näeme, sest täna meieni on jõudnud informatsioon, et inimene on Vene föderatsiooni võimude poolt kinni peetud. Kuid tagantjärele, kas see midagi muudaks? Tagantjärele me minevikku muuta ei saa. See on paraku traagiline lugu," lausus Aru.

Hetkel Lina suhtes repressioone ei ole, aga oma turvalisusele viidates ei soovi ta siin loos esineda ning palub ka oma õiget nime mitte avaldada.

Arturi pere palkas Venemaal advokaadi ja pöördus hiljuti konkreetse palvega ka Eesti välisministeeriumi poole, et konsulaarametnikud meie kodanikku aitaks ja diplomaadid rahvusvaheliselt niite tõmbaks. "Ma tean, et Eesti peaks kuidagi Ameerika Ühendriikidega võtma ühendust – ma ei tea, mis institutsiooniga – ja siis alustada läbirääkimist, et Artur lisataks väljavahetamise nimekirja ja äkki õnnestub ta saada koju varem, kui ta peaks kõik need aastad ära istuma," lausus Inga Allikas.